Vikipalu metsatulekahju kohal hoiti napilt ära helikopteri ja drooni kokkupõrge

Kaader videost, kust helikopter lähenes droonile. Foto: Kuvatõmmis/Facebook/Kaspar Pokk

Harjumaal lõõmava suure metsatulekahju ajal oleks äärepealt juhtunud politsei- ja piirivalveameti (PPA) helikopteri ja Kanal 2 ajakirjaniku lennutatud drooni kokkupõrge.

Kiirest reageerimisest tulenevalt suutis kopteripiloot kõige halvemat vältida ning nüüd saab vahejuhtumist rääkida kui väga heast õppematerjalist. PPA tunnistab, et tegu oli kolme osapoole vahelise kommunikatsiooniveaga.

Ohtliku olukorra põhjustas kommunikatsiooniviga

Vahejuhtum leidis aset käesoleva nädala alguses Aegviidu kandis, mil Kanal 2 reporter Kaspar Pokk läks drooniga filmima kümnendi suurimat metsatulekahju. Sündmuskohale jõudes küsis ajakirjanik päästetööde juhilt drooni lennutamiseks luba.

Ajakirjanikule anti luba, kuna päästetööde juhi sõnul olevat piirkonnas lennanud PPA helikopter sündmuskohalt juba lahkunud. Lennanud drooniga ligi kaks kilomeetrit sai Pokk aru, et kopter ei ole siiski lahkunud.

Kopterit märgates hakkas droonilennutaja oma lennumasinaga taganema, kuid sellest hoolimata oli ühel hetkel kahe lennumasina vaheline kaugus vaid paarkümmend meetrit.

Kuigi Kanal 2 ajakirjaniku sõnul oli päästetööde juhi kinnitusel piirkonnast kopter lahkunud, siis tunnistab PPA lennusalga juht Kalmer Sütt, et antud olukorras oli tegu kommunikatsiooniveaga.

“Oleme praeguseks läbi kuulanud selle sündmuse raadioside salvestuse ning esialgsel hinnangul oli tegemist kolme osapoole (PäA, PPA ja drooni juht) omavahelise kommunikatsiooniveaga, mille tõttu droon ka alasse lubati,” ütles Sütt.

Intsidendi kohta on PPA esitanud raporti ka lennuametile, kes menetleb juhtumit oma vaatenurgast.

Droonilennutaja ei vaikinud vahejuhtumit maha

Kuigi droonilennutajal oli võimalus kogu vahejuhtum maha vaikida, siis ta otsustas teisiti. Pokk leiab, et tema kogemusest saavad paljud õppida. Pärast video postitamist on talle edastatud mitmeid kommentaare erinevate soovitustega, mida ta oleks pidanud selles olukorras tegema.

Kuigi kaasamõtlemine on tervitatav võrdles Pokk telefoniintervjuus seda liiklusavariiga, kus samuti peab väga suure kaaluga otsuse langetama vaid murdosa sekundi jooksul.

Kuigi valikuid oleks mitmeid olnud, siis just sel hetkel läks nii, et droon jäi õhku ehk ta ei lülitanud masinat välja, et see kukuks õhust niisama kivina alla. Kas see oli õige otsus on hiljem väga raske öelda.

Lennuameti regulatsioon ütleb, et mehitamata õhusõiduk on kohustatud teed andma kõigile mehitatud õhusõidukitele.

“Piloodid on treenitud teise õhusõidukiga ohuolukorda sattudes pöörama paremale ja suunama nina alla, et manöövrit kiirendada. Kui drooni juht teaks, oskaks ja suudaks sama teha, siis oleks väga hästi,” ütles Sütt.

Sütt tunnistab, et läbi kaamera on märksa keerulisem drooni asukohta teise õhusõiduki suhtes hinnata ning see muudab hoobilt nii reageerimise kui ka tegutsemise raskemaks.

Kriisiolukordades ja looduskatastroofide puhul on droonilennutajad koormaks

Lennusalga juhi sõnul on kriisiolukordade ja looduskatastroofide puhul iga huviline koormaks olukorra lahendajatele.

“Kui inimene ei ole konkreetsel sündmusel abistamisega seotud, siis on kõige targem eemale hoida, et mitte takistada olukorra kiiret lahendamist. Ajakirjanikud reeglina teavad, et materjali saamiseks tuleb üles otsida sündmuse lahendamise eest vastutav isik, kellega lepitakse kokku võimalik järgnev tegevus,” sõnas Sütt.

Lisaks sellele peaksid ajakirjanikud küsima sündmust juhtivalt ametnikult üle ka täpsed lennutingimused. Sütt soovitab igal juhul lennata visuaalnähtavuse tingimustes ning kindlasti peaks lennu ajal olema sisse lülitatud drooni navigatsioonituled.

Näiteks praeguse juhtumi puhul ei olnud PPA lennusalga juhi kinnitusel kopterimeeskond drooni olemasolust teadlik, kuid kopterimeeskonna ettenägelik ja oskuslik tegutsemine ning kiire reageerimine hoidis ära halvima.

Hea õppematerjal

Antud juhtumi puhul saab tõdeda, et tegu oli õnneliku õnnetusega. Keegi viga ei saanud, kuid õppematerjali saadi juba kasvõi ühe väga hea video näol.

Droonilennutaja sõnul on see väga hea näide sellest, et ka näiliselt väga väikestel kõrgustel saab drooniga palju halba teha. Pokk manitseb kõiki droonilennutajaid reegleid järgima ning neist lugu pidama.

“Saime veelkord kinnitust, et tõenäosus sündmuskohal drooni kohata on väga suur ning kasvab tulevikus veelgi. Paneme professionaalsetele ajakirjanikele ja kogenud droonijuhtidele südamele, et iga liigutust tehes kaalutaks, kas see tegevus on ohutu kõigi jaoks. Ehk kas kõik võimalikud riskid on maandatud ning drooni lendamine alas ei põhjusta ohtu inimestele ega teistele lennuvahenditele,” rääkis Sütt.

“Lihtsalt huvilistele peame aga paraku ütlema, et kui just ei olda parasjagu osa lahendusest, siis ei ole uudishimule sündmuskohal kohta ja see tuleb lihtsalt maha suruda. Sündmuse lahendajatel on pinge ja töömaht väga suur ning oma uudishimu rahuldamine ei ole piisav põhjus hakata inimeste tööd segama,” lisas ta.

Tema sõnul võivad tagajärjed  olla väga rasked. “Halvimal juhul on ohus kopterimeeskond ja kopter,” ütles ta.

Sütt lisas, et nii PPA kui ka päästeamet peavad kohanema olukorraga, kus droonid on sündmuskohtadel igapäevased ja vastavalt sellele ka oma taktikaid sündmuste lahendamisel ümber kohandama. Lennusalga juhi kinnitusel on nad seda erinevate suursündmuste puhul seda ka juba teinud.