"Tallinna ja Helsingi vahelise püsiühenduse üle algasid esimesed arutelud juba 1871. aastal," meenutas Helsingi linnapea Jussi Pajunen eile toimunud seminaril, kus arutleti Tallinn-Helsingi vahelise tunneli üle.
Seminaril ettekande pidanutest leidis sotsiaalmeedias enim kajastust Rovio endise turundusjuhi Peter Vesterbacka oma. Vesterbacka on FinEst tunneli projekti kallal töötanud käesoleva aasta suvest saadik. Ta ei ole kaugeltki esimene inimene, kes on sellisele ideele tulnud, kuid erinevalt paljudest teistest on tema idee leidnud märgatavat kõlapinda.
Tunneli valmimisel saab Vesterbacka sõnul Tallinnast ja Helsingist üks suur metropol, mis toob kaasa märgatava majanduskasvu. Lisaks leiab pikalt turundusjuhina töötanud IT-ettevõtja, et tunnel kasvatab idufirmade arvu ning toob siia suurt rahvusvahelist huvi.
Tema nägemusel saab ühislinnast Euraasia pealinn, mis mõneti sarnaneks USA Silicon Valley piirkonnaga, kuhu on kokku koondunud suurfirmad nagu Apple, Tesla, Facebook ja veel paljudki teised ettevõtted.
Suuresti keskendus Vesterbacka eilsel seminaril punktidele, mida ta on meedia vahendusel tutvustanud juba viimased pool aastat. Uue informatsioonina tõi ta välja selle, et rongipilet hakkaks maksma ligikaudu 50 eurot ning tunneli ehitusega alustatakse hiljemalt 2019. aastaks ning see valmiks 2024. aastaks.
Projekti maksumuseks ennustab tulevat 15 miljardit eurot. Vesterbacka ei räägi aga sellest, et raha tuleks Euroopa Liidult ja Soomelt ning Eestilt, vaid tema sõnul rahastaksidtunneli ehitust hiinlased, kes soovivad luua nn neljanda põlvkonna siiditeed.
Seminari kutsus kokku FinEst Link projekt, mille raames töötatakse välja nimetatud tunneli ehitamise tasuvusuuring. Projektis osalevad Uusimaa maakond koostöös Tallinna ja Helsingi linna esindajatega ning seal on esindatud ka Harjumaa, Soome transpordiamet ja majandus- ning kommunikatsiooniministeerium. FinEst Linki tasuvusuuring peaks valmima 2017. aastaks.
Fotod:Uusi Kaupunki Collective
