Oma robot ostetakse selleks, et uurida lähemalt tavamõõdistuse käigus leitud veealuseid objekte ning kasutada seda vajadusel ka tuukritööde asenduseks.

“Teeme sellega erinevaid veealuseid otsimis- ja uurimistöid: näiteks tuvastame vrakke või muid tundmatuid objekte, teeme lihtsamaid veealuseid töid, milleks see aparaat sobib ja milleks seni kasutati tuukreid (kaiäärte, merepõhja ja laevakerede uurimised näiteks). Sellega saab võtta ka väikeseid põhjaproove ja kasutada millegi vee alla kadunu otsimiseks,” lausus ta.

Mõõdistusteks kasutatavad sonarid näitavad reeglina ära vaid selle, et midagi põhjas on – mis see täpsemalt on, sellest erilist aimu ei saa. Näiteks tunnevad olemasolevad seadmed ära küll vraki, kuid ei saa aru, kas tegemist on puu- või raudlaevaga. Paljud leitud objektid jäävad üldse tuvastamata, sest sonarite info jääb selleks liiga lahjaks. “Roboti kaameraga näeb aga palju paremini mis seal all ikka on,” lausus Väling.

Sel aastal on ameti mõõdistuslaevad leidnud 17 uut vrakki. Enamus neist on lagunenud  ja veel pole selgunud, mis nad täpselt on. “Need on leitud Väinamerest, Riia lahest ja Tagamõisa ning Ristna poolsaarte vaheliselt alalt”  kirjeldas Väling hiljutisi leide.