Välismeedia teatel aetakse Eesti ajateenijaid nutitelefonidest lähtuva luuramise vastu järve, kaitsevägi nimetab lugu folklooriks

Kalevi jalaväepataljoni Nooremallohvitseride kursuse lõpurännak. Foto on illustreeriv. Foto: kaitsevägi

Hollandi BusinessInsider kirjutas juuni lõpus NATO idapiiri sõjaväelaste jõupingutustest Vene elektroonilise luurega võitlemisel ja muuhulgas väidetakse, et Eesti ohvitserid on käskinud õppustel isegi sõduritel järve hüpata, et välistada nutitelefonide kasutamist.

“Mõned sõdurid läksid isegi nii kaugele, et mässisid oma telefonid signaalide summutamiseks kondoomide sisse,” kirjutab BusinessInsider. Väljaanne viitab ka sellele, nagu oleks Tapa sõjaväebaasis kehtestatud nutitelefonide keeld pärast seda, kui ühe sõduri telefonist kadusid kontaktid ja telefon hakkas ise muusikat mängima.

Kuigi väidete allikat pole välja toodud, hakkasid teated järve hüppamisest, millega leevendada nutitelefonide elektroonilise luure ohtu, levima eelmisel sügisel.

Siis kirjutas Wall Street Journal, et “Eesti ajateenijaid väidavad, et neid sunnitakse õppuste ajal järve hüppama, et olla kindel, et nad jälgivad nutitelefonide keelu eeskirju”. Viide telefonide kondoomide sisse peitmisest pärineb samuti Wall Street Journalist, ent USA ajalehe viitel ei tehta seda mitte elektroonilise luure vältimiseks, vaid siiski ilmselt veekahjustuste vältimiseks.

Kaitsevägi: tegu on folklooriga

Eesti kaitseväe teatel kedagi järve hüppama ei sunnita. “Wall Street Journalis kirjeldatud intsidendid on peamiselt folkloor,” ütles nooremleitnant Igor Ljapin kaitseväe peastaabi pressijaoskonnast.

“Teisi juhtumid, millel on tõepõhi olemas, on ekslikult seostatud vene küberluurega. Nendel juhtudel on antud hinnanguid ja tõmmatud seoseid peamiselt dramaatiliselt spekuleerides – hinnanguid pole andnud keegi, kellel on tegelikult ligipääs infole vaenulike riikide luuretegevusest Eestis. See saab olla ainult pädevatel luureasutustel Eestis,” ütles Ljapin.

Luurekeskus ei ole Tapa sõjaväelinnaku lähedalt leidnud ühtegi antenni või vahendit, millega pääseda ligi kaitseväelaste või liitlasväelaste nutitelefonidele.

Luurekeskus tegeleb kaitseväeluure ja teiste üksuste julgeolekutegevusega. Tapal paikneb 1. jalaväebrigaad ja selle koosseisus liitlaste lahingugrupp. Ljapini sõnul jälgitakse linnaku perimeetrit pidevalt.

Kedagi ei sunnita telefonist loobuma

Intsident ühe ajateenija nutitelefoniga pärineb eelmise aasta suvest. Vene piirist 30 kilomeetri kaugusel õppustel viibinud ajateenija telefon hakkas ise mängima muusikat, kuigi telefonis olid tema sõnul aku säästmiseks rakendused välja lülitatud.

Ljapin ütles, et kaitseväe spetsialistid pakkusid võimalust telefoni analüüsida, kuid kuna ajateenija seda ise ei tahtnud, ei saa kinnitada, et intsident oleks seotud vene küberluurega.

Kaitseväe esindaja sõnul ei sunnita kaitseväes kedagi oma telefonist SIM-kaarti eemaldama. Küll aga on igal üksusel oma sisekorraeeskiri selle kohta, kuidas ja millal telefoni kasutada võib. Üldjuhul võivad ajateenijad väeosades oma isiklikku telefoni kasutada näiteks oma vabal ajal. “Kaitseväes ei praktiseerita ka seda, et sõdurid hüppaks järve, et kontrollida, kas neil on telefonid kaasas või ei. Meie eesmärk pole eraomandit kahjustada.”

“Küll aga meenutame kõigile kaitseväelasele, et küberturvalisus algab lõppkasutajast ja igaühe enda kohus on oma telefoni kaitsta,” ütles Ljapin.

Venemaa kaasajastab elektroonilist sõjapidamist

Erinevate hinnangute põhjal on Vene föderatsioon siiski viimastel aastatel oma elektroonilise sõjapidamist agaralt moderniseerinud.

Mullu väljaandele DefenseNews antud intervjuus ütles toonane luurekeskuse ülem kolonel Kaupo Rosin, et oli üllatav, kui palju Venemaa hiljutise Zapadi õppuse ajal omaenda vägede sidet elektrooniliselt segas. Selle eesmärk oli harjutada taanduma kaabelsidele ja teistele meetmetele, kui raadiosidet segatakse.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskus avaldas mullu uuringu, mille järgi teeb Venemaa samme oma elektroonilise sõjapidamise vahendite uuendamiseks, millega käivad kaasas organisatsiooni, juhtimisstruktuuri ja väljaõppe muudatused.

Uuendused on olnud näha Venemaa agressioonis Ukraina vastu, kus elektrooniline sõjapidamine on olnud lahutamatu osa teist liiki operatsioonidest. Elektroonilise sõjapidamise areng on NATOle uuringu järgi tõsiseks väljakutseks Balti riikide ja kogu idasuuna kaitsel. Seejuures ei ole elektrooniline sõjapidamine ainult osa tavalisest õhutõrjest või mingi maa-ala hõivamisest, vaid seda kasutatakse ka psühholoogilise sõja operatsioonides ja küberoperatsioonides.