PPA: teame juhtumitest, kus e-residentsust on kuritarvitatud

“Ei saa öelda, et e-residendid, kes on seotud enama kui kümne ettevõttega tegutseksid ilmtingimata pahatahtlikult. Üldiselt on siiski tegemist edukate ettevõtjatega, kelle ettevõtetel puuduvad maksuvõlad. Tänaseks on meile teada mõned üksikud juhtumid, kus e-residentsust kuritarvitati ja sellega tekitati riigile kahju,” ütles Selke.

“Olime sellega arvestanud, et e-residentsuse populaarsuse tõus võib selliseid olukordi tekitada. Samas on oluline rõhutada, et variisikute kasutamise skeem ei ole midagi uut ja sellega on riik tegelenud ka varem, mistõttu ei saa sellist pettust üksnes e-residentsusega siduda,” lisas ta.

Ekspert tõi välja, et e-residentsuse positiivsetele külgedele vaatamata peab PPA tunnistama, et see hõlbustab välisriigi kodanike tegutsemist variisikutena Eesti ärimaastikul. “On paratamatu, et pakkudes inimestele kasutada osa meie riigi e-teenustest, võib kasutajate sekka ka pahatahtlike kavatsustega inimesi sattuda.”

Ettevõtted peavad ise äripartnerite tausta ise kontrollima

PPA koostöös maksu- ja tolliameti ning kaitsepolitseiametiga teostavad e-residentsuse taotlejate osas taustakontrolli. PPA hindab e-residentide taustakontrollis peamiselt isiku ohtu avalikule korrale ning vajadusel ka spetsiifilisemalt, inimese võimalike kuritegelike motiivide hindamine e-residentsuse saamiseks.

Taotlejate kontrolli käigus on PPA tuvastanud näiteks majanduskuritegude eest süüdi mõistetud inimesi ja ärikeelu saanuid, kes Selke hinnangul tõenäoliselt otsivad uusi võimalusi kuritegeliku tegevuse jätkamiseks. Sellistele inimestele e-residentsuse andmisest keeldutakse.

“PPA üheks eesmärgiks järgmisel aastal on täiustada e-residentsuse eel- ja järelkontrolli selliselt, et me oleksime võimelised juba varajases staadiumis tuvastama võimalikud dokumendi väärkasutused ja suudaksime sellele kiiresti reageerida. Täna võime öelda, et kõnealused väärkasutusjuhtumid said PPAle teatavaks kiiresti ja nendega tegeletakse. Samuti on koostöös prokuratuuriga võetud sihiks pärssida oma volituste piires sellist variisikute tegevust, kuid paraku ei ole antud olukorda võimalik vaid kriminaalmenetluslike vahenditega parandada,” sõnas Selke.

Kuna e-residentsuse taotlemisel ei pea inimene olema seotud äritegevusega ning tema eesmärk e-residentsust ära kasutada ebaseaduslikult võib avalduda hiljem, siis peaksid Eesti ettevõtted teostama äripartneri taustakontrolli, et vältida kahtlase või olematu taustaga ettevõtetega äritegevuse teostamist.