Sotsiaal- ja tervishoiusektoris on raske täita õdede, hooldajate, tegevusjuhendajate, proviisorite ja haridussektoris õpetajate ja õpetajate abide, eripedagoogide ning logopeedide ametikohti.
Tööjõuvajaduse suurenemise põhjused on erinevad: kui IKT sektoris puudutab nõudluse kasv kogu sektorit, kus arendatakse uusi teenuseid, luuakse programme ja tarkvara platvorme, siis ehituses ja tootmises võib põhjuseks olla tööjõu ebapiisav kvalifikatsioon, vananenud oskused või tööjõu liikumine riigist välja.
Sotsiaalvaldkonnas tuleb ette olukordi, kus riik küll valmistab spetsialiste ette, kuid peale kooli lõppu ei siirduta erialasele tööle palgatingimuste või muude põhjuste tõttu. Kahanevat populaarsust on märgata käelisi oskusi nõudvate erialade nagu metalli või puidu töötlemise osas. Klienditeeninduses võib värbamisel takistuseks osutuda kandidaadi keeleoskus, töötaja poolelt vaadatuna aga soov suurema tasu ja väiksema koormuse järele.
Baromeeter annab ülevaate
Töötukassa koostab kaks korda aastas tööjõuvajaduse baromeetrit, millest on kasu nii tööandjale, kui tööotsijale. Baromeeter prognoosib lühiajalist tööjõuvajadust ametite lõikes. Baromeetri abil saavad tööandjad ja tööotsijad vaadata, millises piirkonnas ja valdkonnas on tööjõu nõudlus kõige suurem, millistel ametialadel on tööturul tööjõu ülejääk, puudujääk või valitseb tasakaal. Prognoosi koostavad maakonna tasandil töötukassa maakondlikud osakonnad, kes kaasavad võimalusel ka eksperte väljastpoolt töötukassat.
Töötukassa koostab prognoosi, et paremini kokku viia tööotsija ning sobiv töökoht. Samas saavad kõik inimesed baromeetrit edukalt kasutada oma koolitusplaanide tegemisel. Tööandjale on rakendus toeks olukorras, kus tuleb hinnata, kas ettevõtte laienedes on vajalik tööjõud piirkonnas olemas.
Tööjõuvajaduse baromeetris hinnatakse esiteks, kuidas muutub tööandjate vajadus teatud ametiala töötajate järele järgmise 12 kuu jooksul alates hindamisest. Kas see suureneb, väheneb või jääb samaks? Teiseks hinnatakse tööjõu pakkumise ja nõudluse vahelist tasakaalu järgmise 12 kuu pärast. Millistel ametialadel on tööturul tööjõu ülejääk, puudujääk või tasakaal?
Esimesest hindamisest on möödunud kolm aastat ja sel perioodil on tööturul toimunud mitmeid muutusi, aina teravamalt kerkib pinnale probleem – vajalike oskustega töötajaid jääb ühe vähemaks. 2016. aasta sügisel oli baromeetri põhjal väga suur ülejääk sekretär-asjaajajatest ning sekretär-juhiabidest. Viimased andmed näitavad aga, et väga suurt ülejääki mõne ameti esindajatest täna enam polegi. Suur ülejääk on aga ajakirjanikest, andmesisestajatest ja raamatupidajatest. Kolme aasta eest tegid selles kategoorias ilma advokaadid, prokurörid ja haldusjuristid ning äri- ja avaliku halduse tippspetsialistid.
