“Rahastada otsustati eelkõige terviklikke õppekava arendusprojekte, mis loovad IKT õpetamisel või rakendamisel pikemaajalist muutust ning omavad suuremat mõju. Eelistatud olid koostööl põhinevad projektid,” lisas Ots. Rahastamisotsused tegi 8-liikmeline ekspertkogu, kuhu kuuluvad nii ministeeriumite, HITSA, ülikoolide kui ka ettevõtjate esindajad.
Otsa sõnul keskendusid tänavused taotlused varasemate aastatega võrreldes rohkem sisutegevustele, näiteks uute õppematerjalide väljatöötamisele ja õppekavade arendamisele, vähemaks on jäänud ainult infrastruktuuri arendamise fookusega taotlusi arvutite ja seadmete ostmiseks.
Virtuaalreaalsuse toel valmivad hooned
Enim avaldusi laekus Tallinna Tehnikaülikoolist, toetust sai kokku seitse projekti. Näiteks toetatakse isejuhtivate sõidukite ja autonoomsete süsteemide labori-kompetentsikeskuse loomist ja käivitamist.
Tartu Ülikoolist toetatakse nelja projekti nii IKT õppekavade toetamiseks kui ka teistel erialadel IKT oskuste arendamiseks. Näiteks luuakse Tartu Ülikooli Arvutiteaduse instituuti tootedisaini ja -juhtimise erialamoodul, mis pakub tudengitele põhjalikumaid teadmisi tootejuhtimisest ja tooteinnovatsioonist ning inimese ja arvuti interaktsioonist.
Tallinna Ülikoolist toetatakse kahte projekti – TLÜ Haapsalu Kolledžis viiakse rakendusinformaatika tudengite arvutigraafika-alased õppeained üle laboripõhisele õppele, samuti arendatakse Tallinna Ülikoolis taotlusvooru toel digihumanitaaria kõrvaleriala.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toetatakse audiovisuaalse kompositsiooni kursuse loomist, mis annab heliloojatele teadmisi, kuidas IKT võimalusi – nagu näiteks innovatiivset LoLa tehnoloogiat – muusika komponeerimisel kasutada.
Eesti Kunstiakadeemias arendatakse taotlusvooru toel virtuaalreaalsuse ja masskohandamise tehnoloogiate rakendusi arhitektuuri ja linnaplaneerimise, sisearhitektuuri, tekstiilidisaini, fotograafia ja teiste erialade õpetamisel.