Arvamus: IT-töötajate nappus pole mingi probleem

Paavo Pauklin kirjutab oma arvamusloos, et tegelikult IT-töötajatest puudust ei olegi. Ta tegeleb NetCorp OÜ-s igapäevaselt Poola ja Ukraina arendajade ja arenduspartnerite vahendamisega Skandinaaviasse ja Eestisse.

IT-töötajaid ei pea enam kohale transportima, ega neile elamislube taotlema, nad töötavad üle veebi, teistest riikidest.

See algab nagu musträsta tulek kevadekuulutajana, ühel hetkel hakkavad kõik IT-firmad rääkima, et kui raske on uusi spetsialiste riiki tuua. Või et palgaralli tõttu lihtsalt ei saa kohalikke palgata ja ettevõtte areng pidurdub.

Heade arendajate leidmine pole aga probleem, seda on juba aastaid tehtud kaugtöö vormis. Just täpselt!

Miks peab programmeerija kontoris olema?

Ajal, kui internet jõudis enamuse meie kodudesse, räägiti et nüüd algab kaugtöö ajastu, kus inimesed ei pea töötama kella ühekast viieni kontoris, vaid tööd saab teha eemalt. Olgu selleks siis kodu, rand, mets või välisriik. Oleme tänaseks kanda kinnitanud justkui tubli IT-maa. Jah, meil on sisuliselt igas kohvikus WIFI, aga töötajat ootame ikka kontorisse tööle, koha peale.

Miks Eesti IT-juhid tahavad, et nende meeskonnad räägiksid kohalikku keelt ja töötaksid kontoris? Kas selle pärast, et nii on asjad alati käinud ja nii on mugav? Kui kõrget hinda oleme oma mugavuse eest valmis maksma?

Miks see tundub see veider, et räägitakse IT-töötajate puudusest? Seetõttu, et seda probleemi ju tegelikult pole. Üle maailma on leida väga hea kvalifikatsiooni ja oskustega inimesi, kes saavad tööd teha ükskõik millisest maailma otsast. Puudus on hoopis inimestest, kes oskaksid selles aina muutuvas maailmas neid kaugtööd tegevaid inimesi ja nende meeskondi juhtida.

Toiduahelas ülespoole

Kas poleks õige aeg liikuda väärtusahelas ülespoole ning vastutada ise pigem IT-lahenduste idee väljatöötamise ja müügi eest ning lasta arendustöö teha mujal? Ärme ole enam allhanke maa, vaid kasutame oma kohapealseid inimesi targemateks ülesanneteks – las keegi teine toodab meie väljamõeldud “teksaseid”.

Kohaliku IT-meeskonna olemasolu on tähtis, kuid välise meeskonna kaasamine annab võimaluse meeskonna paindlikuks suurendamiseks ja kulude vähendamiseks. Nii saab ka väike Eesti ettevõtte olla suur, kui tema seljataga on sisuliselt piiramatud inimressursid? Millise konkurentsieelise annaks see sinu ettevõttele, kui arendusressursi teema oleks “laualt maas”?

Mugavus on kallis

Kui Eestis on keskmine arendustunni hind umbes 60 eurot tunnis, siis Poolas on see 35. Kahe meeskonna palkamine oma tootearendusse nendest riikidest säästab ettevõttele aastas ligi 600 tuhat eurot. Lisaks on Poolast viie-kuueliikmelise meeskonna komplekteerimine oluliselt kiirem kui Eestis. Kas see pole piisav argument mugavusstsoonist välja tulemiseks?

Välise meeskonna kasutamise peamine takistus on see, et valdavalt firmad lihtsalt kardavad. Kardavad kaotada palju raha ja vastu saada ainult peavalu. Tõsi, kui me vaatame mitmete ettevõtete kogemusi Aasiast saadav arendusteenusega, siis on ettevaatlikuseks põhjust, kuid Poola ja Ukraina arendusfirmad on aga meist isegi ette minemas. Risk saada madalat arenduskvaliteeti on olemas nii kodu kui välisturul, kuid välditav, kui teha piisavalt eeltööd ning olla partneri valikul põhjalik.

Välismeeskondade kasutamine pole midagi uut, paljud Põhjamaade ja ka mõned Eesti ettevõtted on seda väga edukalt kasutanud ja saavutanud edu ja tootearendust parandanud. Seega jutt IT-spetsialistide puudusest on alusetu. Keegi ei oota tänapäeval, et IT-spetsialist istub üheksast viieni kohvitopsiga kontoris. See aeg jäägugi eelmisesse sajandisse.