Klient pöördus Telia poole 25.märtsil, kuna ta oli ajanud veeklaasi ümber ja osa vett oli sattunud telefonile, mispeale telefon lülitas end välja. Uuesti sisselülitamise järel soovis telefon iTunesi kaudu taastamist, kuid pärast seda lakkas üldse töötamast.
Pood keeldus telefoni parandamast põhjusel, et telefonil olid veekahjustused. Klient palus varjatud puuduste tuvastamist tulenevalt sellest, et pood müüb telefoni kui veekindlat seadet, aga tegelikkuses ei ole seade veekindel.
Aprilli keskpaigas kostis Telia, et telefonil ei ole võimalik tagantjärgi tuvastada varjatud puudusi. 9. mail pöördus klient taas poe poole ning esitas nõude kas telefon välja vahetada või talt tasu nõudmata parandada. Telia vastas, et nad jäävad endiselt oma seisukoha juurde ja ei ole nõus telefoni välja vahetama ega parandama tasu nõudmata.
Telia: pole võimalik öelda, kuidas kahjustus tekkis
Telia selgitas oma vastuses komisjonile, et telefon saadetakse remondijuhtumi puhul tootja poolt volitatud hoolduskeskusesse ning konkreetne telefon saadeti Klaar OÜsse, kus tuvastati telefoni seest vedelikukahjustus ning andis vastuse, et tegemist ei ole garantiijuhtumiga.
Pood on seisukohal, et asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko on kliendile üle läinud telefoni üleandmisega ning pärast asja üleandmist ostjale eeldatakse, et telefonile tekkinud kahjustus on tekitatud just ostja poolt.
Telia märkis, et neil ei ole võimalik tagasiulatuvalt tuvastada, millises olukorras vedelikukahjustus tekkis ning seetõttu soovitas firma pöörduda mõne teise telefoni tootja volitatud hoolduskeskuse poole, et vaidlustada Klaar OÜ seisukoht. Telia on seisukohal, et kui seade satub näiteks merevette või basseinivette, siis ei pruugi vedelikukindlus firma sõnul samadel tingimustel toimida.