“Erinevatel hinnangutel on 2/3 X-tee päringutest masin-masin suhtlus ja vaid 1/3 puhul on kuidagi mängus inimesepoolne teenuse tarbimine. Seega näeme siin pigem, mis klastrites masinad omavahel suhtlevad ja registrid andmeid vahetavad ehk e-riigi mootoriruumi,” seletas Solvak. “Ja siin annab see tööriist tõesti kiire ja hea ülevaate, mis suhtlus käib, ning huviline saab hakata sealt eri andmevahetuse klastritesse lähemalt sisse vaatama. Nii et mina näen endale siin küll selget kasu,” kirjeldas ta teadlaste perspektiivi.
Inimesed kasutavad e-teenused kobaras, aga IT-juhid seda ei tea
Solvaku sõnul on X-tee logide analüütiline kasu teenuste arendamisel ja e-riigi toimimise mõistmisel on veel suuresti avaldumata.
“Näiteks kui tahaksime e-teenuste analüüsi teha sellest vaatenurgast, et kuidas mina kui kodanik oma elulisi probleeme lahendama lähen (kliendi vaade) ja kuidas ma selleks pean eri teenuseid kasutama (teenusepakkujate vaade), siis leiaks me veel küllalt mustreid, kus inimesed kasutavad teatud teenuseid tihedalt koos, aga teenusepakkujad sellest veel teadlikud ei ole ja omavahel ei suhtle,” tõi ta esile probleemi. “Nii saaks äkki näiteks neli teenust üheks kokku siduda ja pakkuda seda kliendile ühe teenusena. Sellisel viisil on teenuseid muidugi kokku seotud ka praegu, aga ma usun, et on veel potentsiaali vähendada vajadust riigiga suhelda.”
Reaalajaline vaade, kuidas ühiskond toimib
“Ja kaugemas tulevikus saaksime x-teele analüüsikihi peale ehitamisel reaalajalise vaate, kuidas ühiskond toimib ja selle kasu inimkäitumise analüüsimisel ja elu mugavamaks tegemisel on juba väga suur,” ütles Solvak. Sellega kaoks osaliselt vajadus kulutada palju raha ja aega eraldi uuringute tegemiseks, kes ja mis ajahetkel ja kuidas ikka mingeid riigi teenuseid kasutab.
“Kokkuvõttes on see minu meelest X-tee keskuse ja riigi infosüsteemi ameti poolt väga vajalik asi ja selge samm nende kasutuses olevate andmete edasise väärindamise suunas,” lisas ta.
