Istusin ise toonaste ministrite Tsahkna ja Vassiljeviga laua taga ja tõestasin numbritega, et see projekt ei saa valmis, lisaks tegime ametliku märgukirja, kuid sellest hoolimata otsustati kaks aastat rahakulutamist jätkata.
Sotsiaalministeeriumi ametnikud ei saa teha otsust, et paneme projekti seisma, vaatame eesmärgid ja ajagraafiku üle, lükkame reformide ja seaduste jõustumise edasi jms. Seda saab otsustada minister ja kui tal on vaja otsustamisel tuge, siis saab aidata valitsus. Selle asemel, et teha raskeid valikuid, peideti pea liiva alla ja lasti miljonitel eurodel lihtsalt põleda.
Nagu me tee-ehituses ei tohi seada ebarealistlikke eesmärke, ei tohi seadusloomega seada ebarealistlikke tähtaegu, kui protsessid ja tehnoloogia järgi ei jõua. Sotsiaalkindlustus on äärmiselt delikaatne ja emotsionaalne valdkond, kus klientuur, keda teenindatakse, on äärmiselt tundlik ja seda enam on taunitav antud juhul poliitikute hambutus ja otsustamatus.
Arendajad nagu Tieto ütlevad, et alguses sätestatud eesmärgid ja tööülesanded on muutunud. Kas siin on süü tellijal ehk riigil, et ei osatud projekti alguses õiget skoopi paika panna?
Mnjah, SKAIS2 on läbi aegade suurim ja kalleim projekt, mida Eesti avalikus sektoris tehtud. Samas ta ei ole ka nüüd nii palju kordi suurem võrreldes näiteks maksu- ja tolliameti süsteemidega. Suuremate infosüsteemide arendusmahud jäävad täna Eestis 2-3 miljoni juurde, mistõttu raha oli selles projektis piisavalt ning oli ka ette teada, et SOM (sotsiaalministeerium – toim) ei ole kõige tugevam tellija. Seda enam on naeruväärne kuulata seda vabandust, et projekti eesmärgid ja tööülesanded muutusid. IT-lahenduste arendamisel muutub mingi osa tarkvarast kogu aeg, selleks ongi mõeldud paindlikud ehk agile arendusmeetodid, mida kõik Eesti suuremad IT-firmad väidavad ennast ka valdavat. See oli muide üks SOM-i hankenõuetest, et tuleb arvestada pidevalt muutuva seadusruumi ja protsessidega.
IT-firmad teavad seda, et nad kohtus jäävad alati võitjateks. Kohus peab otsuse langetama selgetele tõenditele tuginedes ning IT-firma suudab alati leida midagi, mis esialgse skoobiga võrreldes on muutunud või juurde tulnud. Ühtegi IT-süsteemi ei ole võimalik pisidetailideni lahti kirjutada ja see ei oleks ka mõistlik. Aga need ei ole sellised muutused, et algselt telliti auto ja nüüd tahetakse lennukit. See muide on ohtlik, et täna puudub avalikul sektoril igasugune enesekaitse meetod arendajate vastu ehk siis nemad saavad hangetesse minna alati riskivabalt. Kui oma tööga hakkama ei saada, siis ütle, et skoop muutus või täienes ja alati leiad ka mingi tõestuse sellele ning kohtus jääb arendaja seetõttu alati võitjaks. Kui Eesti kohtupraktika suudaks siin mingi teistsuguse pretsedendi luua, oleks kogu maailm tänulik.
Sotsiaalministeeriumi inimesed ütlevad nüüd, et alguses taheti “võtmed kätte” lahendust, aga tegelikult peaks riik “võtma suurema rolli ja sellistesse projektidesse minema suurema enda kompetentsiga”. Kas avalikus sektoris, MKMis ei olnud siis piisavalt kompetentsi?