Siiski ei tohiks neid fotosid kuskile üles laadida. “Lühidalt kokku võttes – pildistada-filmida võib isiklikul otstarbel ka ilma nõusolekuta, üles laadida ega levitada mitte,” selgitas amet.

“Näiteks võib enda jaoks mälestuseks filmida lapse sünnipäevapeol viibivaid sõpru, ent selle video YouTube’i üles panemiseks peaks juba videol olevate laste vanematelt nõusolekut küsima,” lisas amet.

Seega tuleb mõista, et sünnipäeva- või pulmafotosid üles laadides tuleb teha kindlaks, et kõik pildil olijad sellega nõus oleksid. Samuti tähendab see ka seda, et Facebookis populaarsed “Märgatud…” grupid, kuhu postitatakse võõrastest inimestest pilte, on tegelikkus andmekaitsenõuetega vastuolus.

“Siinjuures on oluline tähele panna, et ehkki andmekaitsereeglid isiklikul otstarbel pildistamist-salvestamist ei keela, võib asutus, ettevõte või ka eraisikust maja- ja maaomanik selle oma territooriumil siiski ära keelata,” lisas AKI.

Avalikel üritustel võib pildistada palju soovid

AKI teatel on avalikus kohas lubatud ilma inimestelt nõusolekut küsimata pildistada ja filmida ka eesmärgiga fotod või videod hiljem kuskil avaldada, aga seda ainult juhul, kui vaatevälja jäävaid inimesi teavitatakse jäädvustamisest, nad saavad sellest aru ja neil on võimalik jäädvustamist soovi korral vältida.

“Teavitamiskohus ei kehti avalike ürituste puhul, mille jäädvustamist ja kajastamist võib mõistlikult eeldada,” selgitas amet. Sellisteks üritusteks on näiteks laulupidu või Tartu maraton.

Turvakaamerasalvestisi kuskile üles laadida ei tohi

Eraldi nõuded on kehtestatud ka turvakaamerate abil sisu jäädvustamisele. “Turvakaamerate kasutamine eeldab, et eelnevalt on hinnatud ja analüüsitud nende kasutamise vajadust ja võimalikke riske ning paika pandud ka salvestiste kasutamise eesmärgid,” ütles AKI. “Samuti peab turvakaamera kasutamisest korrektselt teavitama.”

Turvakaamera salvestatud videoid kuskile avalikult üles laadida ei tohi, kui on võimalik ära tunda, kes salvestisel on.

Ajakirjandus on erand

Inspektsiooni sõnul ei ole foto või video ajakirjanduslikul eesmärgil avaldamiseks vaja inimese nõusolekut, kui on selgelt põhjendatud, et konkreetse foto või video avalikustamiseks on ülekaalukas avalik huvi, see on kooskõlas ajakirjanduseetikaga ja ei kahjusta ülemääraselt salvestisele jäänud inimeste õiguseid.

Salvestamist võib keelata

“Kuigi inimene võib isiklikul otstarbel filmida mida iganes ta soovib, ei tähenda see, et ta võiks igas olukorras nõuda, et tal lubataks filmida,” lisas AKI.

Näiteks võib politsei teiste isikute õiguste kaitseks piirata kinni peetud isikute või õnnetuse ohvrite filmimist, samuti piirata inimeste juurdepääsu sündmuskohale. Avalikul kohtuistungil võib pildistada, filmida või heli salvestada üksnes kohtu eelneval loal.

“Ka erinevad asutused ja ettevõtted võivad ise kehtestada reeglid oma territooriumil filmimise ja pildistamise kohta. Seega ei saa alati nõuda, et ametiisikut, nt politseinikku, või ka klienditeenindajat ettevõttes võiks alati ja igas olukorras jäädvustada,” selgitas amet.

Avalikud häbipostid ei ole lubatud

“Kui me ei räägi avalikel üritustel tehtud piltidest ega ajakirjandusest, siis igal muul juhul peab avaldamiseks ikkagi olema inimese enda nõusolek,” sõnas inspektsioon. See tähendab ka seda, et avalikku häbiposti riputamiseks ei või teise inimese pilti ega muid andmeid kasutada. “Näiteks väidetavate petturite nimekirjad, „märgatud“ leheküljed/grupid, mustad nimekirjad jne ei ole tegelikult lubatud,” ütles AKI.

Kokkuvõte

Seega, teisest inimesest võib pildi internetti üles laadida, kui ta sellega ise nõus on või kui inimene pildil ei ole tuvastatav. Kui nägu on hägustatud, aga inimene on selgelt tuvastatav muude iseloomulike tunnuste järgi, siis ei tohi seda pilti või videot samuti üles laadida. Erandid kehtivad aga ajakirjandusele ja avalikele üritustele.