SUUR LUGU: Raketilasu anatoomia ehk kuidas Eesti pinnal kõrgtehnoloogiline rakett kaotati ja seda otsima hakati

Eurofighter Typhoon hävitaja tulistas Otepää kohal välja raketi. Pildild Saksa õhuväe lennuk. Foto: Ints Kalnins/Scanpix

Autorid: Marii Karell, Gregor Sibold, Jakob Rosin, Siim Männik.

Kellele pidid hispaanlased teatama, et on Eestis kogemata Tartu lähistel välja lasknud ründeraketi? Kes juhtunu eest vastutab? Geenius rääkis täna kokku 20 inimesega, et juhtunu asjaolud teieni tuua.

Lühike teade raadio teel

Teisipäeva pärastlõunal tegid Otepää juures Pangodi kohal õhuharjutust neli hävitajat, kaks Hispaania Eurofighter Typhoon 2000 ja kaks Prantsusmaa Mirage 2000-t. Kell 15:44 andis ühe Eurofighteri piloot raadio teel Šiauliai lennubaasi teada, et on ilmselt kogemata välja lasknud AMRAAM-tüüpi raketi. Info oli lühike ja konkreetne, sest raadio teel pole mõtet memuaare edastada. Seepeale sai piloot käsu koheselt Šiauliais asuvasse lennubaasi naasta.

Leedus Šiauliais asuva lennubaasi käsuahel jookseb Saksamaale NATO Ramsteini õhujuhtimiskeskusesse välja. Need inimesed, kes pidid teada saama, mis hispaanlastega õhus juhtus ja mida nendega edasi teha, said info väga kiirelt. Kuidas see käsuliin NATOs täpselt jookseb, seda ei avalikusta keegi, sest see oleks liiga magus info vene vaenlastele.

Umbes 20 minutit pärast raketi väljalaskmist maandusid hispaanlased Šiauliais ja andsid siis täpsemalt teada, mis juhtunud oli. Erakordsete teadete edastamiseks on väga konkreetne käsuliin. Siin pole mingit võimalust, et keegi improviseeris või jooksis pea laiali otsas, et mida teha. Kuidas juhtunust teada anda ja kuidas sellest edasi NATOsse teada anda, seda on varemalt korduvalt läbi mängitud.

Õhuväe ülem kuulis infot 1,5 tundi hiljem? Ei vasta tõele

Loomulikult helistati Leedust kohe ka Eesti kaitseväe operatiivtöötajatele. Operatiivinimesed kandsid Leedu kolleegidelt saadud sõnumi kohe edasi. See jutt, et Eesti õhuväe ülem kolonel Riivo Valge sai juhtunust teada poolteist tundi pärast toimunut, ei vasta kaitseväe ja kaitseministeeriumi allikate sõnul tõele. 1,5 tundi kulus selleks, et infot kontrollitaks ja kolonel Valgele esitataks raport. Uudise, et midagi juhtus, sai kolonel sisuliselt kohe: 10–15 minutit pärast raketi väljalaskmist.

Kaitsevägi pole Delfi, seal ei peagi info nii kiiresti liikuma. Info liikus täpselt nii kiiresti kui vaja ja täpselt nende inimesteni, kelleni vaja. Et avalikkus sai asjast kolm tundi hiljem teada, on normaalne. Kaitsevägi ei saa igat infokildu kohe publiku ette paisata, enne tuleb kontrollida, mis täpselt juhtus. Info kontrollimine võtab aega.

Kuivõrd juhtunu taset hinnati kõrgeks ja protseduur näeb ette, et sellest tuleb koheselt teavitada ka kaitseministrit, sai puhkusel viibiv Jüri Luik samuti kõne juhtunu kohta sisuliselt samaaegselt kui kolonel Valge.

Kutsuti kokku kriisikoosolek. Analüüsiti: mis info olemas on, palju teada on, mida lisaks oleks vaja küsida ja kuidas avalikkust teavitada. Otsustati, et kuivõrd asi on kontrolli all ja otsesest kahju pole juhtunud, tuleb siiski peaministrit teavitada.

Peaminister Jüri Ratas kuulis juhtunust varem juba SITKE ehk ühtse situatsioonikeskuse kaudu. Sinna koondub kõik oluline riigi info ja antud juhul oli kaitsevägi see, kes omalt poolt SITKEt teavitas ja sealt liikus siis info ministeeriumitesse ja mujale olulistesse asutustesse edasi. Peaminister püüdis koheselt ühendust saada kolonel Valgega. Kuivõrd uudis oli tõsine, otsustas peaminister õhtul enne kl 21 Facebooki kaudu juhtunut kommenteerida.

Täna avaldas peaminister soovi kontakti saada NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga ning mehed arutasidki juhtunut telefonitsi.

Tükid tuleb üles leida

Esimene asi, mida Eesti pool otsustas: tükid tuleb üles leida! Arvata võib, et rakett purunes juba õhus, aga kuni pole tükke leitud, ei saa selles 100% kindel olla.

Mis puudutab lennuliiklust, siis sellised operatsioonid on varasemalt lennuametile teada antud. Liitlaste treeninglennud Eesti õhuruumis toimuvad NATO Balti õhuturbe lepingu alusel ning treeninglendudeks vajalik õhuruum reserveeritakse vastavalt koostööprotseduuridele läbi õhuruumi korraldamise üksuse, kuhu kuuluvad Lennuliiklusteeninduse AS-i ja õhuväe esindajad.

Selle ala kohal, kus tehakse õhuseiret, peatatakse lennuliiklus ajutiselt. Nii oli ka seekord. Ehkki täpne õppuse aeg on lennuametile alati teada, pikendatakse igaks juhuks ajutist lennukeeldu ajateljel mõlemale poole. Lisaks on oluline teada, et sellistel kõrgustel ehk nii madalalt ei lenda keegi.

Tartu piloot kuulis kärgatust

Tartu lennujaam ei teadnud asjast midagi, sest kogu lennujuhtimine käib Tallinna kaudu. Midagi iseäralikku Tartu lennujaamas tähele ei pandud.

26 minutit pärast intsidenti ehk 16:10 Tartu Ülenurme lennuväljalt õhku tõusnud Pakker Aviole registreeritud lennuki piloot midagi kahtlast ei märganud.

Kuid samal lennurajal vihmapilve möödumist oodanud piloot Romet Vään kuulis 15:45 ajal kärgatust. Samas märkis ta, et ta ei saa kindel olla, et tegu oli raketiga. Tol hetkel arvas ta, et tegu võib olla äikesega ning see oleks sobilik ka antud hetkel olnud ilmastikuoludega.

Tartu häirekeskus ühtegi kõnet plahvatuse või valju paugu kohta ei saanud, kinnitas Lõuna keskuse valvevahetuse juht.

Seismoloogid võivad näha raketiplahvatust anduritelt

Eesti seismoloogiaekspert Heidi Soosalu sõnas, et kui maaga põrkaks piisava jõuga kokku selline objekt nagu rakett ja plahvataks, siis oleks seda näha seismoloogiaanduritelt. Eile aga andurid midagi ebatavalist ei tuvastanud. Soosalu hinnangul võib see tähendada seda, et rakett plahvatas õhus, selle plahvatus maaga kokkupõrkel oli liialt väike või kukkus see maha plahvatamata, kindlalt ei ole aga võimalik seda öelda.

Kui täpsed on andurid, selle kohta võib tuua kaks näidet. Soomes suudeti tuvastada näiteks seismoloogiaandurite abil maaga kokku põrganud lennuki kiirus. Ning Eestis on andurite abil tuvastatud pankranniku lagunemine.

Politei- ja piirivalveametisse (PPA) liikus info raketiga juhtunu kohta operatiivkanalite kaudu koheselt. PPA on tänaseni kaitseväe ja kaitseministeeriumiga pidevas infovahetuses, kuid aktiivselt juhtunu uurimises ei osale.

Tavalisele inimesele on kõige olulisem sõnum, et kui midagi oleks juhtunud, siis oleks see kohe ära juhtunud. AMRAAM-tüüpi rakett hävitab end kohe sekundite jooksul pärast seda, kui ta on lahti lastud ja kukub alla nagu kivi. Hiljemalt minuti jooksul oleks kõik asjad ära juhtunud.

Kaitsevägi saatis juhtunu kohta välja pressiteate kell 18:57.

Õhtul andis kaitseminister välja käsu õppused meie õhuruumis katkestada kuni asjaolude väljaselgitamiseni.

Otsingud soises alas

Kuna juhtunu toimus meie õhuruumis, oli Eesti kohustuseks NATOsse Brüsseli peakontorisse asjast esimesena teada anda. Meie ülesandeks jääb üles otsida raketi kest või raketi osad. Selleks on juba piiritletud maa-ala, kus otsingud toimuma hakkavad. Tegemist on üsna soise alaga Endla looduskaitsealal, mis omakorda raskendab otsinguid ning enamalt jaolt viiakse otsingud läbi kopteriga.

Kuivõrd rakett on enesehävituslik, siis põlesid jupid tõenäoliselt väga väikesteks ja nende leidmine on väga-väga raske. Samas aitaks jupi/juppide leidmine asjaoludele oluliselt valgust heita.

Mis asjaoludel hispaanlasest piloot raketi välja tulistas, seda uurib edasi NATO peakorter koostöös Eesti kaitseväega.  Teada on, et lennukit juhtinud piloot oli väga kogenud ning suisa instruktori staatuses.

Šiauliais on praegu 135 Hispaania sõjaväelast ning 6 Eurofighter EF-2000 hävituslennukit Morón de la Frontera õhuväebaasist. Nende missioon algas 1. mail ning lõpeb 31. augustil.

Õhuturve on Eestis toimunud 14 aastat. Arvestades ajalugu ja lennutunde, on muljetavaldav, et varem pole õhuturbe missiooni käigus midagi pole juhtunud.