Piiriülese digiretsepti puhul on asi sama moodi, ütleb tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIKu) e-teenuste juhtimise osakonna tervise talituse juhataja Tõnis Jaagus.

Eesti apteegis Soome digiretseptiga ravimit ostes tuleb apteekrile näidata oma isikut tõendav dokument. Seejärel kasutab apteeker apteegitarkvaras olevat liidest, et teha päring isiku unikaalse koodiga retsepti väljastanud riigi retseptikeskusesse. Vastuseks laekub päringu vastu võtnud riigi retseptikeskusest nimekiri isiku digiretseptidest ning kui soovitud ravim on apteegis olemas, on võimalik see patsiendile müüa. Ravimi müümisel liigub väljamüügi info tagasi päritoluriiki.

Jaaguse sõnul on sellise teenuse puhul ka teatud piirangud: näiteks ei ole lubatud müüa narkootilisi ja psühhotroopseid ravimeid, samuti ei pruugi kõikides riikides olla müügil samad ravimid. Küll aga on plaanis liita süsteemiga kõik Eesti apteegid, kust saaks teises Euroopa riigis väljastatud digiretseptiga ravimit osta.

X-teed selleks ei kasutata

Kuigi Eesti on juba pikalt arendanud infovahetust Soomega läbi meie unikaalse X-tee, ei puutu see tegelikult kuidagi piiriülese digiretsepti projekti. “Digiretsepti piiriülese andmevahetuse korral X-teed andmevahetuseks ei kasutata,” ütles Jaagus.

Kui 2018. aasta suvel käivitub võimalus osta Eesti apteekidest Soome retseptiga ravimeid, siis järgmine etapp tuleb 2019. aasta kevadel.

“Siis luuakse Eesti inimestele võimalus siin välja kirjutatud digiretsepti alusel osta oma retseptiravim välja välisriikides. Riikide nimekiri on avatud, mis annab lootust, et ka teised riigid ühinevad piiriülese andmevahetusega ja tekib Euroopa ülene teenus,” rääkis Jaagus.

Piiriületese digiretsepti andmed liiguvad Euroopa Komisjoni pakutaval andmevahetusplatvormil ning terviseandmete vahetamiseks loodud riikliku kontaktpunkti tarkvara OpenNCP kaudu.

“Arhitektuuri mõttes on tegu Euroopa e-delivery andmevahetust kasutavates projektides tavalise four-corner mudeliga, kus igas osalevas riigis on üks kontaktpunkt, mis sõnumeid vahetab,” selgitas Jaagus.

Iga platvormiga liituv riik peab tagama vajalike komponentide arenduse, et võimaldada tervishoiuteenuse osutajate ja apteekide tarkvarades arstidel, õdedel ja apteekritel andmete pärimine. Eestis ongi selliseks kontaktpunktiks TEHIK.

Retsepti kõrvale tuleb ka haiguslugu

Jaagus kirjeldas ka projekti järgmist etappi, mis digiretsepti kõrval teeks võimalikuks ka saada tervisehoiuteenust teisest riigist. See peaks käivituma ülejärgmisel aastal.

“2019. aasta kevadest saavad kõigi teenusega liitunud EL riikide tervishoiutöötajad pärida meditsiinilist abi vajava inimese haigusloo kokkuvõtet teise riigi infosüsteemidest. See tähendab, et meditsiinilist abi vajava Eesti elaniku haigusloo kokkuvõte on kättesaadav teenusega liitunud riikide arstidele ja vastupidi,” kirjeldas ta.

Eesti plaanib osaleda ka haigusloo kokkuvõtetega nii andmeid saatva kui ka saava riigina. See tähendab, et ka kõik Eestis tegutsevad tervishoiuteenuse osutajad saavad välisriigi kodaniku haigusloo tervikandmeid kontrollida, kui seda on vaja raviteenuse osutamiseks ja tema riik on projektiga liitunud.

Inimene kontrollib ise oma andmeid

Kontrolli oma andmete üle säilitab siiski inimene ise, rõhutas Jaagus.

“Kui inimene ei soovi, et tema haigusloo andmeid on võimalik välisriikidest pärida, siis saab selle päringu riiklikus patsiendiportaalis www.digilugu.ee keelata,” selgitas ta.

Haigusloo andmeid päritakse üksnes olukorras, kui inimene ise viibib füüsiliselt teises riigis ning teda on võimalik andmete pärimiseks tuvastada.