Taxify kaasasutaja Martin Villigu sõnul saavad Ukrainas head arendajad juba netopalka 3000-4000 dollarit. Kui need arendajad õnnestub Eestisse võrdse palga peale meelitada, siis maksukoormus on riikide vahel nii suur, et palgakulu kasvab kohe ligi 7000 euroni. “Suur osa startup-ettevõtete kapitalist läheb riigimaksudeks,” võttis Villig probleemi kokku.

Selle tulemusel ei suuda Eesti ettevõtted edukalt konkureerida Ida-Euroopa heade IT-professionaalide ülemeelitamiseks. Villigi sõnul on tulemus see, et Eesti startupide vahel käib kibe töötajate üleostmine, mis on valus kõigile.

Teleporti kaasasutaja Sten Tamkivi sõnul juhtub ilma sotsiaalmaksule lage kehtestamata nii, et tipptöötajate kõrge palga puhul on maksukoormust võimatu õigustada. “Kui 1000-eurose brutopalga pealt on sotsiaalmaks ehk ravikindlustus 300 eurot, siis saavad kõik sellest aru. Kui 10 000-eurose palga puhul tuleb maksta 3000 eurot, siis on vahe väga suur.”

Nii on Eesti ettevõtetel raske maailmas tööjõu pärast konkureerida, sest näiteks Londonist arendaja Eestisse tööle võtmine on Eesti ettevõttele palju kallim kui sealsele ettevõttele.

Automaksu arvelt

Minister Palo ütles, et tema oleks küll maksuerisuste poolt, aga valitsuskoalitsioonipartnerid ei lasknud seda teha. Palo tunnistas ettevõtjatele, et tegelikult oli järgmise aasta riigieelarves arvestatud 20 miljoni euroga maksuerisuste loomiseks, mille oleks katnud autode registreerimise maksu kehtestamine. Valitsuskoalitsioon automaksu luua ei otsustanud, seetõttu kadus ka võimalus maksuerisuste tegemiseks.

Tamkivi rõhutas, et tema nägemuses ei peaks startup-ettevõtted saama üksi mingit erikohtlemist või erisusi, vaid neid peaks vaatama ülejäänud majanduse pilootprojektina.

“Kui mingi asi käima läheb nagu startup-viisa, siis tuleks kuue kuu möödudes mõelda, kuidas see edasi laiendada ülejäänud majandusse,” rääkis Tamkivi.

Aasta algusest käivitanud startup-viisade programmi on laekunud 100 taotlust, millest on rahuldatud 35 ettevõtte taotlused. Edukat taotlejad on olnud nii välismaised startupid kui ka Eesti firmad – esimesed tahavad tulla Eestisse äri ajama, teised aga siia välistööjõudu tuua.

Startup Estonia juhi Mari Vavulski sõnul ei läbi kvaliteedikontrolli ja lükatakse tagasi taotlused, kus on liiga palju tühje välju ehk taotleja pole infot avaldanud, või need, kus on tegu ilmselge pettusega. Samuti ei rahuldata startup-viisa taotlust nende Eesti ettevõtete puhul, kes taotlusi läbi vaatava komitee puhul pole tegu idufirmaga.

Lisaks arutati kohtumisel  riigi e-teenuste parema kasutatavuse, võimalike välistöötajate seas tehtava turunduse ja startup-ökosüsteemi rahastamise üle.

Täiendatud 13:40: täpsustatud startup-viisade taotlemise korda.