Tartu Ülikooli kommunikatsioonieetika nooremteadur Marten Juuriku sõnul on heaks tavaks see, et inimesi teavitatakse, enne kui nende postitatud pilti või postitust mõne uuringu tarbeks kasutatakse. Juuriku sõnul on sotsiaalmeedia uurimine üleüldiselt keeruline, kuna mõnikord on kasutajate nõusoleku küsimine raske.

Andmekaitse inspektsiooni haridus- ja teadusvaldkonna vaneminspektor Liisa Ojangu ütles, et näeb inimeste sotsiaalmeediasse postitatud piltide loata kasutamises vastuolu. Ojangu sõnul loetakse inimeste pilte isikuandmeteks.

Ojangu ütles, et isikuandmetekaitse seaduse järgi tohib neid töödelda ainult isiku nõusolekul või seadusest tuleneval alusel. Ta sõnul on teadustöö raames võimalik andmekaitse inspektsioonilt taotleda luba isikuandmete töötlemiseks, kuid selleks peavad olema täidetud teatud tingimused.

“Esiteks peaks sellise uuringu läbiviimiseks olema ülekaalukas avalik huvi, mis selle uuringu puhul on veidi kaheldav,” lausus ta. Teine tingimus on Ojangu sõnul see, et uuringut peab olema võimatu või väga raske läbi viia ilma andmekaitse inspektsiooni loata.

Ta lisas, et valedesse kätesse jõudnuna võib niisugune tehisintellekt inimestele ka kahju teha. “Kui see robot hakkab inimeste kohta jagama infot, et kes on homo ja kes mitte, ning sellega kaasneb inimesele mingisugune tagajärg, siis on see seadusega keelatud,” sõnas ta.

Artikli autoriks on Markkus Pulk, kes on Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala tudeng.