Soome Elisa juht räägib, kuidas põhjas maailma kõige rohkem andmesidet kasutatakse, aga selle eest tasu ei võeta

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Veli-Matti Mattila on Elisa juht. Foto: Toomas Tatar/Scanpix

Börsifirma Elisa pakub Soome aktsiaturu vaatlejatele üllatusi. Soomlased kasutavad maailma mõistes üüratu koguse andmesidet ja kuigi näiteks Soome Elisa ei kasseeri gigabaidi pealt tasu, suudab firma häid finantstulemusi näidata.

Rääksime telekomifirma juhi Veli-Matti Mattilaga, kuidas see võimalik on, miks 5G-d haibitakse ja kas midagi põnevat selles vallas veel üldse toimub.

Just äsja toimus Apple’i esitlus (intervjuu toimus 14. septembril), vaatasite seda? Oli seal midagi rabavat ka?

Jah, see oli üsna traditsiooniline Apple’i tooteesitlus, mõned uued asjad ja jälle natuke rohkem jõudlust. Ei midagi maad muutvat. Kui vaadata kogu seda valdkonda, mitte ainult Apple’it, võib näha ainult väikseid samme. Aga kui vaadata pikema perspektiiviga näiteks üle viie aasta, siis saab selgeks, kui palju oleme edasi läinud. Kokku on praegu telekomimaailmas nii palju toimumas, et see on põnev.

On tõesti? Tarbija jaoks tundub kõik valmis olevat. Tehnika on võimas, ühendused kiired, hinnad lähevad ka tegelikult ainult soodsamaks, millegi üle kurta pole. Aga te usute, et siin veel jagub põnevust?

No ma ütlen mobiilse andmeside kohta, et me pole veel midagi näinud!

Tõesti?

Absoluutselt. Muidugi jääb areng vahel sellisele platoole seisma, kus on ainult väikeste sammudega edasiminek, aga meie valdkonda lükkab edasi kaks tegurit.

Üks on Moore’i seadus. Me saame oma käsutusse üha rohkem jõudlust, mida näiteks seesama Apple igal aastal esitleb. Moore’i seadus töötab meie hüvanguks ja see on väga hea. Teadus läheb mikrotasemelt nanotasemele ja see on väga hea tõestus sellele, et Moori’i kunagine ennustus peab jätkuvalt paika.

Teine asi on Metcalfi seadus, mida me tihti alahindame või ei pane tähele, kui vaatame ainult tehnoloogia arengut. Internetiga tekkiv võrgustumine on midagi enneolematut, meil on miljardid internetikasutajad ja Metcalfi seaduse järgi suureneb võrgustiku väärtus iga liikme lisandudes eksponentsiaalselt. See ongi andnud edu sotsiaalmeediale ja e-kaubandusele ja kõigele sellele, mis ei sõltu otseselt tehnoloogiast ja Moore’i seadusest.

Kohe-kohe on meil võrgus mitte ainult miljardid inimesed, vaid ka miljardid seadmed, millega saab luua uut väärtust. Me ei kujuta ettegi, kuhu see välja viib.

Need kaks tegurit on nagu juurpõhjused, need on nagu kaks päikest, mis meile energiat annavad. Edasi jääb meie fantaasia küsimuseks, kuidas seda ära kasutada.

Foto: Toomas Tatar/Scanpix

Mida te olete Soomes teinud, et soomlased kasutavad kogu maailma arvestuses uskumatult palju mobiilset internetti – ja samas te ei teenigi selle mahu pealt raha?

Me oleme mobiilse andmeside hinnastamises trende seadnud. Kõik rääkisid meile, et vaadake mis USA tüübid teevad, neil on gigabaidipõhine hind. Esiti see neil töötaski, inimesed ostsid lisamahtu.

Meie ütlesime, et me teeme teisiti. Meil on piiramatu mahuga internetipaketid ja inimesed ei muretse sellepärast, et neile tuleb mingi ootamatu lisaarve. Iga natukese aja tagant on inimesed nõus aga ostma juurde pisut kõrgema kiirusega paketi. Mitte iga kuu, aga aeg-ajalt. Ja see toidab meie äri.

Me oleme andnud kliendile palju väärtust ja samas klient on nõus selle eest maksma. Ja asi pole selles, et ainult 10% ehk ühiskonna kõige paremini hakkamasaav osa jaksab endale sellist ühendust lubada. Ei, see on kättesaadav kogu kliendibaasile.

Me oleme pidanud oma võrgu niimoodi ehitama, et kliendid saavadki parema tasemega teenuse, kui nad ostavad kallima ehk kõrgema kiirusega paketi. Me peame tegema kindlaks, et erinevates pakettides on tõesti kasutajakogemus erinev.

Kui me nüüd 5G ajastusse jõuame, siis on aru saada, et me oleme alles teekonna alguses. Tehnoloogiad nagu võrgu kihistumine ja ülimadal hilistumine (network slicing, ultra low latency – toim) võimaldavad pakkuda klientidele tõepoolest veel kõrgema väärtusega teenust.

Just seepärast ma ütlengi – me pole veel midagi näinud.

Aga kui nüüd otse küsida: kas teile ei tundu, et 5G ümber on natuke liiga suur haip? Elisa ja teised operaatorid üha näitavad oma teste, aga millal see tavalise inimeseni jõuab?

Jah, meie tööstusharus on selline halb komme natuke asju üle haipida. Ma nõustun, meil on selles ka oma süü. (naerab)

Aus vastus on, et eks meie tahame ju ka oma osa sellest haibist, mida kõik teevad. Sellest räägivad kõik, aga me oleme asjaga tõesti ise seotud, me ehitame neid võrke! Asi pole ainult tehnoloogia arendajates (maailma suurimad võrgutehnoloogia arendajad on Huawei ja Ericsson – H.L.), meie loome kliendi lõppkogemuse.

Täpselt nii nagu me tegime esimese videokõnega Tampere ja Tallinna vahel. Ma olin sellega seotud, testisin ise seda ühendust ja olin päris üllatunud, kui valmis see tehnoloogia juba on. Me saime 2,2 gigabitti sekundis ühenduse muretult kätte – mitte laboris, aga kommertsvõrgus!

Ehk me juba praegu nägime sellist teenuse taset, mida 4G-ga on lihtsalt võimatu saavutada. Ja ma olen täitsa kindel, et on kliente, kes sellist ühendust osta tahavad.

Muidugi on selles vallas ülehaipimist, aga meie peame tegema kindlaks, et me toome kliendile tõeliselt vajaliku teenuse kätte. Nii tarbijatele kui organisatsioonidele. Jah, massiturg 5G jaoks saabub võib-olla 2022, enne seda näeme me pigem väiksemas mahus testimist ja piloteerimist. Ja millest saab tõeline killer app 5G jaoks, seda me veel näeme. Kindel on see, et me toome suuremad kiirused suurepärase kogemusega.

Kas sellise kiirusega võrgule leidub otstarve?

Me leiame selle otstarbe, sest juba praegu näeme, et inimesed tahavad vaadata üha kõrgema resolutsiooniga videot. Apple tõi ju just välja veel suurema ekraaniga telefoni…

Muide, kas vastab tõele kuuljutt: mida suurema ekraaniga telefoni inimesed kasutavad, seda rohkem gigabaite andmeid nad kasutavad?

Jah, seal on korrelatsioon olemas. Mida kõrgem resolutsioon, seda rohkem andmesidet kasutatakse.

Aga meil tulevad ka uued lahendused, nagu liitreaalsus. Mitte võib-olla nii palju virtuaalreaalsuse teenuseid telefonides, aga ehk neid ka. Selge on, et kindlasti on neil tehnoloogiatel selge otstarve olemas B2B valdkonnas  (ärikasutajatel – toim). Juhtmetega peakomplektiga kuskil tööd teha, see ei lähe. Ilma juhtmeteta, hoopis teine asi.

Kindel on see, et nutitelefon on saanud veel tähtsamaks väravaks meie igapäevaellu, tööl ja vabal ajal. Veel suuremad kiirused ja veel väiksem hilistumine on asjad, millest on tõesti kasu.

Jah, me oleme rahul kui meil on 50 Mbit/s ühendus ja asjad hakkavad 1 sekundiga laadima, aga kui me näeme, et võrk reageerib 5-millisekundise kiirusega, siis me saame sellest arenguhüppest kohe aru. Ja mõistame selle väärtust. Ja me ei tahaks tagasi minna aeglasemale kiirustele.

 Selge, aga neid kiiruseid tahavad pakkuda kõik. Autojuhtide jaoks on vajalik kütus ja põhimõtteliselt pole tänapäeval vahet, mis tanklas sa oma autot tangid. Aga te ei saa endale lubada, et inimesed igalt operaatorilt sama teenust saavad. Mis moodi eristuda turul?

Meie usume kvaliteeti. Oleme selleks aastaid tööd teinud ja see ei tähenda ainult võrgu kvaliteeti, vaid kõiki valdkondi. Me oleme sellesse ka investeerinud.

Soomest on meil selle kohta ka selge tõestus: meil on kõige vähem võrgutõrkeid teenuste kasutamisel, mida on näha tehnilise järelvalve aruannetest.

Kuidas me seda tegime? Me võtsime kasutusele masinõppe tehnoloogiad, mis aitavad meil võrguteenustes tõrkeid ära hoida. Ja selle tulemusena oleme võrgu niimoodi automatiseerinud, et meie võrgu opereerimiskeskuses töötab 0 inimest. See on täiesti automatiseeritud, me oskame sellega 80% tõrgetest ette prognoosida ja need ära hoida. Võib-olla paar aastat tagasi oskasime 10%, aga nüüdne 80% pole veel lagi.

Google räägib, et nemad optimeerivad masinõppega andmekeskuste tööd. See on siis sama asi, mida te oma mobiilsidevõrgus teete?

Täpselt nii. Kogu see kupatus, mobiilside tugijaamad, fiksvõrk, IT-süsteemid… meie jaoks on see nagu tehas. Tohutu tehas.

Ja seda oskust, et me suudame oma “tehast” nii edukalt käimas hoida, müüme me ka teistele operaatoritele Euroopas. Lisaks on meil uus digitaalsete teenuste ärisuund, kust me just seda “targa tehase” juhtimise teenust müüme mitte ainult operaatoritele, vaid reaalselt tootjatele, tehaste käitajatele.

Nii et me pidime omaenda võrku paremini haldama, veamäära alla viima, ning selle tõttu arendasime masinõppe algoritmid, mida me saame müüa teistele operaatoritele. Ja see ei sega kuidagi ka meie põhiäri. Me pakume oma põhiteenuseid ainult Eestis ja Soomes, kus meil on kokku 3 konkurenti, aga kõigile teistele operaatoritele saame oma tarkust edasi müüa.

Nii et sellega oleme loonud rahvusvahelise kasvuvõimaluse.

Miks mobiilsidefirmad üha rohkem meediaga tegelevad? See toimub USAs, Lääne-Euroopas… Soomes ostis Telia ära MTV3. Miks?

Jaa, ka meie oleme selles valdkonnas juba ligi kümme aastat tegutsenud. Me arendame Elisa Viihde IPTVd (internetipõhine teleteenus – toim), nii kanalit kui ka sisu. Ja selle lähtekoht oli see, et me ei ole mitte televisiooniäris, vaid meelelahutusäris.

Alguses me ei tootnud küll sisu, me olime rohkem meelelahutuse vahendaja, aga paar aastat tagasi käivitasime oma produktsiooni – Soome draama, sarjad ja muud sisu. Me saame neid striimingus pakkuda eksklusiivsena ja mõned asjad neist ilmuvad hiljem telekanalites. Nii on Elisast saanud ka tasulise sisu tootja.

Aga jällegi: me otsime oma teed. Me ei vaata lihtsalt seda, mida USAs tüübid teevad ja siis kopeerime seda. Ei, me otsime enda jaoks kõige õigemat teed.

Näiteks meediakanalite reklaamiäri: paljud telekomid, kes ostavad telekanaleid lähevad ka sinna reklaamiärisse. Aga meie näeme, et see on juba väga tihedalt täis turg. Meil on traditsioonilises meedias ajakirjandusväljaanded, veebiportaalid, telekanalid, meil on internetis Facebookid ja Google’id – reklaamiturg on täis. Kas meil oleks mõte osta telekanal – kui lineaartelevisiooni vaatamine kahaneb – mille ainus ärimudel on reklaam, kus on väga suur konkurents? Ei usu.

Seevastu striimingu valdkond on kasvav. Seda näeb kasvõi sarjade kvaliteedist, näitlejatest, režissööridest, talent tuleb sinna.

Elisa äri Eestis on Soomest ikkagi ju palju väiksem, ligi kümnendik. Mis strateegia teil siin on?

Nagu me räägisime, siis telekomiäri muutub. Uusi harusid tuleb üha juurde. Selge on, Elisa on natuke erinev sellest, mis Tele2 on. Elisa on erinev sellest, mis Telia on. Meid ei saa alati üks-ühele võrrelda.

Me tahame kliendile väärtust luua ja turuosa suurendamine ei olegi alati kõige tähtsam eesmärk. Me teenime turuosa sellega, kui suudame kliendile rohkem väärtust pakkuda.

Me tahame muidugi kasvada. Viimase kahe aastaga oleme seda teinud ka, paljuski Starmani ja Santa Monica Networksi tehingutega. Me võime midagi sarnast veel teha.

Kas mõni ülevõtmistehing on laual?

Jah, võib-olla, kunagi ei või teada, sest me hoiame silmad lahti ja vaatame ringi. Selge on see, et me oleme meelelahutuses Eestis üha tugevam ja vaatame selles vallas ringi.

Fakt on, et me tahaks kümmet sellist turgu nagu meil on Eestis, mis siis, et see on kogu Elisast võib-olla ainult kümnendik. Sellegipoolest on see osa Elisa tuumikust.

Aga me ei saa lihtsalt käia ringi ja telekome ära osta, sest meil on vaja aktsionäridele väärtust luua. Aga seda ei saa teha, sest varade hinnad on kõvasti kerkinud, turul liigub palju erakapitali. Piiriülene sünergia ei toimi igal pool. Me ei saa laieneda liiga kõrge hinnaga tehingutega – seepärast on ebatõenäoline, et Elisa laieneb uusi telekome ostes. Tõenäolisem on, et me laieneme rahvusvaheliselt selliste teenustega nagu nutikas automatiseerimine, tootmise juhtimine ja digitaalsed teenused.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.