Kindel on see, et nutitelefon on saanud veel tähtsamaks väravaks meie igapäevaellu, tööl ja vabal ajal. Veel suuremad kiirused ja veel väiksem hilistumine on asjad, millest on tõesti kasu.
Jah, me oleme rahul kui meil on 50 Mbit/s ühendus ja asjad hakkavad 1 sekundiga laadima, aga kui me näeme, et võrk reageerib 5-millisekundise kiirusega, siis me saame sellest arenguhüppest kohe aru. Ja mõistame selle väärtust. Ja me ei tahaks tagasi minna aeglasemale kiirustele.
Selge, aga neid kiiruseid tahavad pakkuda kõik. Autojuhtide jaoks on vajalik kütus ja põhimõtteliselt pole tänapäeval vahet, mis tanklas sa oma autot tangid. Aga te ei saa endale lubada, et inimesed igalt operaatorilt sama teenust saavad. Mis moodi eristuda turul?
Meie usume kvaliteeti. Oleme selleks aastaid tööd teinud ja see ei tähenda ainult võrgu kvaliteeti, vaid kõiki valdkondi. Me oleme sellesse ka investeerinud.
Soomest on meil selle kohta ka selge tõestus: meil on kõige vähem võrgutõrkeid teenuste kasutamisel, mida on näha tehnilise järelvalve aruannetest.
Kuidas me seda tegime? Me võtsime kasutusele masinõppe tehnoloogiad, mis aitavad meil võrguteenustes tõrkeid ära hoida. Ja selle tulemusena oleme võrgu niimoodi automatiseerinud, et meie võrgu opereerimiskeskuses töötab 0 inimest. See on täiesti automatiseeritud, me oskame sellega 80% tõrgetest ette prognoosida ja need ära hoida. Võib-olla paar aastat tagasi oskasime 10%, aga nüüdne 80% pole veel lagi.
Google räägib, et nemad optimeerivad masinõppega andmekeskuste tööd. See on siis sama asi, mida te oma mobiilsidevõrgus teete?
Täpselt nii. Kogu see kupatus, mobiilside tugijaamad, fiksvõrk, IT-süsteemid… meie jaoks on see nagu tehas. Tohutu tehas.
Ja seda oskust, et me suudame oma “tehast” nii edukalt käimas hoida, müüme me ka teistele operaatoritele Euroopas. Lisaks on meil uus digitaalsete teenuste ärisuund, kust me just seda “targa tehase” juhtimise teenust müüme mitte ainult operaatoritele, vaid reaalselt tootjatele, tehaste käitajatele.
Nii et me pidime omaenda võrku paremini haldama, veamäära alla viima, ning selle tõttu arendasime masinõppe algoritmid, mida me saame müüa teistele operaatoritele. Ja see ei sega kuidagi ka meie põhiäri. Me pakume oma põhiteenuseid ainult Eestis ja Soomes, kus meil on kokku 3 konkurenti, aga kõigile teistele operaatoritele saame oma tarkust edasi müüa.
Nii et sellega oleme loonud rahvusvahelise kasvuvõimaluse.
Miks mobiilsidefirmad üha rohkem meediaga tegelevad? See toimub USAs, Lääne-Euroopas… Soomes ostis Telia ära MTV3. Miks?
Jaa, ka meie oleme selles valdkonnas juba ligi kümme aastat tegutsenud. Me arendame Elisa Viihde IPTVd (internetipõhine teleteenus – toim), nii kanalit kui ka sisu. Ja selle lähtekoht oli see, et me ei ole mitte televisiooniäris, vaid meelelahutusäris.
Alguses me ei tootnud küll sisu, me olime rohkem meelelahutuse vahendaja, aga paar aastat tagasi käivitasime oma produktsiooni – Soome draama, sarjad ja muud sisu. Me saame neid striimingus pakkuda eksklusiivsena ja mõned asjad neist ilmuvad hiljem telekanalites. Nii on Elisast saanud ka tasulise sisu tootja.
Aga jällegi: me otsime oma teed. Me ei vaata lihtsalt seda, mida USAs tüübid teevad ja siis kopeerime seda. Ei, me otsime enda jaoks kõige õigemat teed.
Näiteks meediakanalite reklaamiäri: paljud telekomid, kes ostavad telekanaleid lähevad ka sinna reklaamiärisse. Aga meie näeme, et see on juba väga tihedalt täis turg. Meil on traditsioonilises meedias ajakirjandusväljaanded, veebiportaalid, telekanalid, meil on internetis Facebookid ja Google’id – reklaamiturg on täis. Kas meil oleks mõte osta telekanal – kui lineaartelevisiooni vaatamine kahaneb – mille ainus ärimudel on reklaam, kus on väga suur konkurents? Ei usu.
Seevastu striimingu valdkond on kasvav. Seda näeb kasvõi sarjade kvaliteedist, näitlejatest, režissööridest, talent tuleb sinna.
Elisa äri Eestis on Soomest ikkagi ju palju väiksem, ligi kümnendik. Mis strateegia teil siin on?
Nagu me räägisime, siis telekomiäri muutub. Uusi harusid tuleb üha juurde. Selge on, Elisa on natuke erinev sellest, mis Tele2 on. Elisa on erinev sellest, mis Telia on. Meid ei saa alati üks-ühele võrrelda.
Me tahame kliendile väärtust luua ja turuosa suurendamine ei olegi alati kõige tähtsam eesmärk. Me teenime turuosa sellega, kui suudame kliendile rohkem väärtust pakkuda.
Me tahame muidugi kasvada. Viimase kahe aastaga oleme seda teinud ka, paljuski Starmani ja Santa Monica Networksi tehingutega. Me võime midagi sarnast veel teha.
Kas mõni ülevõtmistehing on laual?
Jah, võib-olla, kunagi ei või teada, sest me hoiame silmad lahti ja vaatame ringi. Selge on see, et me oleme meelelahutuses Eestis üha tugevam ja vaatame selles vallas ringi.
Fakt on, et me tahaks kümmet sellist turgu nagu meil on Eestis, mis siis, et see on kogu Elisast võib-olla ainult kümnendik. Sellegipoolest on see osa Elisa tuumikust.
Aga me ei saa lihtsalt käia ringi ja telekome ära osta, sest meil on vaja aktsionäridele väärtust luua. Aga seda ei saa teha, sest varade hinnad on kõvasti kerkinud, turul liigub palju erakapitali. Piiriülene sünergia ei toimi igal pool. Me ei saa laieneda liiga kõrge hinnaga tehingutega – seepärast on ebatõenäoline, et Elisa laieneb uusi telekome ostes. Tõenäolisem on, et me laieneme rahvusvaheliselt selliste teenustega nagu nutikas automatiseerimine, tootmise juhtimine ja digitaalsed teenused.