SMITi töötajad pole rahul juhtimisega: asutuse direktor on diktaator, väike Napoleon

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse töötajad kurdavad kehva tööõhkkonda. Foto: SMIT

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) töötajad ei ole rahul asutuse direktori Ragner Paevere juhtimisstiiliga, millest tulenevalt on mitmed töötajad asutusest tänaseks lahkunud. Statistika näitab, et praeguse direktori ajal on SMITist lahkunud rohkem töötajaid kui eelmise juhi ajal.

Tööst on saanud koosolekud, protsessid ja juhid

Mitu nüüdseks endist pikaaegset SMITi töötajat rääkisid eraldiseisvates intervjuudes Geeniusele, et uue juhi all on töö asutuses muutunud bürokraatlikuks ja juhikeskseks.

Töötajad ei tahtnud probleemidest rääkida avalikult oma nime all, sest see tekitaks neile probleeme tööturul, kuid toimetusele on nende isikud teada. Võtsime ühendust ka teiste töötajatega, kes ei rääkinud lähemalt tööst SMITis, kuid kinnitasid infot, et tegu pole paari inimese isikliku vimmaga ja Paevere suunaline kriitika ei ole väljamõeldud fantaasia, vaid sellel on tõepõhi all.

SMITi endiste töötajate sõnul läheneti asutuses varem tööülesannetele ja probleemidele agiilselt, kuid Paevere direktoriks saamisega on lisandunud ohtralt protsesse, koosolekuid ja uusi juhte, kellega peab kõik kooskõlastama.

“Paevere on väike diktaator, ta käitub ja juhib asutust vastavalt. Ta tunneb vaid MATRIX mudelit, aga SMIT ei ole koht, kus sellist lähenemist kasutada,” ütles üks endine SMITi töötaja Paevere juhtimisstiili kommenteerides.

Kui varasemalt sai SMITi kirjeldada õhukese juhtimise, läbipaistva kommunikatsiooni ja lõppkasutajale keskendumisega, siis nüüd on kõik liikumas bürokraatia poole.

“Praegune suund on liikumas bürokraatia ja hullu protsessi suunas, lisatakse juhte, kes täidavad ühe väikse Napoleoni käsku,” selgitas üks inimene töökultuuri ja meeleolu asutuses.

Ragner Paevere. Foto: SMIT

Probleemidest räägitakse ka sotsiaalmeedias

Siseminister Andres Anvelt nimetas Ragner Paevere ametisse 28. augustil 2017. Enne SMITi suundumist töötas ta pikalt Telias. Uue juhi otsinguil jäi toonastele töötajatele mulje, et ametisse otsitakse inimest, kes sobituks ministeeriumi soovidega.

“Hoolimata headest tulemustest ei sobinud ministeeriumile SMITi agiilne juhtimine. Nad pidid end ümber harjutama aga nad ei olnud seda valmis tegema.” Staažikate SMITi töötajate hinnangul ei ole Paevere lähenemine riigile ja asutusele kõige parem suund.

Kinnitust keerulise tööõhkkonna ja juhtimisprobleemide kohta SMITis leiab ka avalikest Facebooki gruppidest, kus tuuakse välja, et SMITis on liiga palju draamat.

Statistika: uue juhi ajal on lahkunud rohkem töötajaid kui endise juhi ajal

Tõestus sellest, et asutuses on töökätest puudus, näitab asjaolu, et SMIT ei saanud Geeniuse kommentaaripalvele vastata, kuna seal ei tööta hetkel ühtegi pressiesindajat ega muud kommunikatsiooninimest, kes saaks asutuse nimel meediaga suhelda. Selle asemel võttis ajakirjanikuga suhtlemise üle siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Jürgen Klemm.

Ajakirjaniku palvel koostas SMIT statistika, millest nähtub, et praegu ametis oleva direktori ajal on asutusest lahkunud rohkem töötajaid, kui eelmise direktori esimese 10,5 kuu ajal.

Kui eelmine direktor Merle Küngas sai 2013. aasta veebruaris ametisse, lahkus järgnevate kuude jooksul SMITist kokku 29 töötajat. Nüüdse direktori ajal on sama aja jooksul lahkunud 57 töötajat.

 Merle Küngas ametisse nimetamisest 04.02.2013 kuni 19.12.2013 (esimesed 10,5 kuud ametis)Ragner Paevere ametisse nimetamisest 28.08.2017 kuni 12.07.2018 (esimesed 10,5 kuud ametis)
Koguvoolavus11,7%21,0%
Vabtahtlik voolavus8,1%15,1%
Teenistusest lahkunud töötajate arv kokku2957
Omal soovil teenistusest lahkunud töötajate arv2041

Ministeerium: uuele juhile tuleb veel aega anda

Siseministeeriumi nõuniku kohaselt on Paevere ametis olnud alla aasta ehk talle tuleks anda veel aega, et tema juhtimise tulemusi näha.

Hoolimata sellest, et Klemmi sõnul ei saa Paevere juhtimise tulemusi veel hinnata, tõi ta siseministeeriumi poolses vastuses välja, et aasta algusest saati on SMITi klientide vahetu rahulolu püsinud kõrge.

“Ometi on selle aja jooksul juba loodud arendusplaanid siseturvalisuse valdkonna asutustele, ta on ümber korraldanud juhtimisstruktuuri, on loodud töötajate boonussüsteem, kogu valitsusala arenduste planeerimine on tehtud tellijatele jälgitavaks, arenduste valmimise hilinemine on vähenenud, ta on rõhunud organisatsiooni läbipaistvusele ja efektiivsusele.”

Uue juhtimisstruktuuriga tuli juhte juurde

Tänavu maist korraldas Paevere ümber SMITi juhtimisstruktuuri. Enne tema ametisse astumist oli asutuses kokku 18 üksuse juhti, nüüd 23.

“Ümber korraldatud struktuuris on kokku 23 üksuse juhti, kellest direktori otseses alluvuses on 6 juhti. Kõige suurem muudatus leidis aset arendusvaldkonnas. SMITis on nüüd arendusjuhi ametikoht, kes vastutab kogu arendusvaldkonna eest ja tema otseses alluvuses on 7 arendustega tegelevat osakonda,” kommenteeris Klemm.

Enne uut juhti SMITis töötanud 18-st juhist on praegu asutuses alles üheksa inimest. Mis ametikohtadel need üheksa töötajat täna on ei osanud Klemm täpsustada.

Nõuniku sõnul on tööjõuvoolavus olnud SMITis väljakutseks juba mõned aastad. Selgub ka, et siseministeeriumiga on võtnud ühendust endine SMITi töötaja, kes edastas ettepaneku arutada, kuidas SMITi töökorraldust parandada.

Varemgi tööjõumuredega meedias

SMIT on oluline riigiasutus, mis haldab ja arendab häirekeskuses, päästeametis, politsei- ja piirivalveametis, sisekaitseadameedias ja siseministeeriumis kasutuses olevaid süsteeme. Tavakodanik puutub SMITi tööga kokku näiteks siis, kui helistab hädaabinumbril 112 või kui politseinik kontrollib ta dokumente.

SMITi eelmine juht Merle Küngas töötas sel ametikohal alates 2013. aastast. Ka tema ajal pöördusid mitmed töötajad asutuse probleemidega meediasse, SMITist kirjutasid ajalehed ja rääkis Pealtnägija.