Skype Eesti uus juht lubab inseneride tööjõuturgu raputama hakata

Tanel Erm saab juulist Skype Eesti juhiks. Fotod: Hans Lõugas

Juulikuust saab Skype Eesti arenduskeskus ehk Tallinna ja Tartu kontorid uue juhi, kelleks on staažikas skaipija Tanel Erm. Ta räägib intervjuus sellest, miks ei maksa Skype’i pidada Eestis vanaks, igavaks ja stabiilseks töökohaks, kuidas neil on kõigi teiste Eesti IT-firmade ees unikaalne eelis ja kui palju Skype siis ikkagi veel Eestis asi on.

Te olete töötanud Skypes juba 13 aastat, mida teinud olete?

Ma sattusin siia tegelikult pooljuhuslikult, kui kolleeg Everyday.com-i portaalist Siim Teller tuli Skype’i ja küsis, kas ma tahaks ka tulla. Tema meil läks mul kuskile kaduma, ma ei teadnud sellest midagi. Lõpuks aga tulin siia ikkagi intervjuule. See oli 2005 aprillis üsna riskantne samm, sest Skype’ist ei teadnud siis eriti keegi. Toode oli küll juba turul, aga polnud veel maailmakuulus.

Alustasin lihtsamate ülesannetega nagu tehniline tugi, admin-tööd, tasapisi hakkasin tegema uusi asju. Mu põhitöö on olnud seotud tasuliste kõne- ja sõnumiteenustega nagu SkypeIn, SkypeOut, SkypeConnect. Nende teenuste infrastruktuur on algusest peale tänaseni siin meie kontoris arendatud.

Sisuliselt on tegu globaalse telekommunikatsioonivõrgustiku loomisega. Puutume kokku näiteks küsimustega, kuidas on kõige parem ühendada Skype kõne Botswana mobiilile või Indoneesia lauatelefonile? Probleemid on globaalsed. Me peame mõõtma teenuse kvaliteeti, arvestama hinda, mida selle eest maksame. Kui me ei taha palgata tohutusuurt inimtööjõudu seda käsitsi tegema, siis insener teeb ju seda, et mõtleb välja, kuidas seda automatiseerida. Selle osa ära tegemine võttis hea mitu aastat.

Kas see töö sai sellega valmis või kestab edasi?

Ei, see töö ei saa kunagi otsa, sest olud muutuvad pidevalt. See on väga dünaamiline maailm.

Ja arvestama peab seda, et me ei kasuta seda ainult Skype’i jaoks. Me oleme osa Microsoftist, mis on üks maailma viiest suurest tehnoloogiaettevõttest. Juba ainuüksi neid tooteid, mida meie siin aitame teha, on peale Skype’i ju veel. Juurde on tulnud endine Lync, nüüdne Skype for Business, siis Microsoft Teams. Need kõik kasutavad samuti seda kommunikatsiooniplatvormi.

Skype ise on ju aja jooksul palju muutunud. Alguses oli see peer-to-peer tarkvara (kõned ühelt inimeselt teisele suunati läbi teiste inimeste arvutite, kus Skype töötas – H.L.). Praeguseks oleme selle ümber ehitanud serveripõhisele lahendusele. Kui alguses ei olnud ressursse serveripargi ülalpidamiseks, siis hiljem tekkisid probleemid mobiilseadmetega, kus see peer-to-peer ei toiminud. Pilveteenusega on alati lihtsam.

Jaanuaris ringles sahin, et Skype’ist kaob viimane rida Eestis tehtud koodi ja arendus on siit välja kolinud. Kui palju Skype on Eestis tehtud?

Skype koosneb paljudest osadest. Näiteks disain, mida kasutaja näeb; raamistik, mis selle kasutajaliidese tööle paneb; siis klientprogrammis sisalduvad loogikajupid, mis suhtlevad serveritega; siis suur hulk infrastruktuuri sõnumite ja kõnede jaoks, ilma milleta programm ei töötaks.

Nii et sellele küsimusele ei saa üheselt vastata. See sahin vastas tõele võib-olla mõnes osas näiteks selle peer-to-peer lahenduses. Uuemad Skype’i versioonid ei kasuta seda tehnoloogiat enam jah. Aga see ei tähenda, et Skype’s poleks meie majas toodetud koodi.

Eestis ei tehta ainult Skype’i ja Skype’i ei tehta ainult Eestis. Paljud meil töötavad meeskonnad töötavad koos kolleegidega Tartust, Prahast, Redmondist. Me oleme rahvusvaheline ettevõte.

Teatasite, et värbate Tallinnasse veel 60 inimest juurde. Milleks neid vaja on?

Kõige suurem märksõna on backend pilveteenused. Enamik neid töökohti on seotud intelligentse kommunikatsiooniplatvormiga, mida kasutab Skype, Skype for Business, Microsoft Teams, Microsofti teised tooted. Me loome ülemaailmset ja intelligentset backend teenuste võrgustikku.

Kui ma ütlen sõna intelligentne, siis see tähendab, et me tahame kasutada oma andmeid ja masinõpet, et iga kõne teeks järgmise kõne paremaks.

See on minu jaoks väga põnev, et me ei ehita mingit staatilist asja, vaid süsteemi, mis on õppimisvõimeline.

Microsofti Tallinna arenduskeskus on viiekordses hoones TTÜ linnakus.

Usute, et suudate Eestist 60 sellist spetsialisti leida? Või tulevad inimesed mujalt Eestisse tööle?

Mõlemat. Me oleme suutnud päris edukalt leida häid talente välismaalt.

Aga ma olen täiesti veendunud, et me oleme üks parimaid ja lahedamaid valikuid Eesti tipparendajatele, kes on praegu tööl teistes ettevõtetes, aga kes ei tea seda veel.

Ma olen ise tähele pannud, et ega nad tegelikult ei tea, et meil siin midagi muud peale Skype’i üldse tehakse. See on asi, mida me hakkame muutma.

Mul on jäänud mulje, et linnapeal mõeldakse, et siin majas tehti kunagi Skype valmis ära ja jutul lõpp. Et siinsest kontorist ei mõelda miskipärast kui Tallinna kõige kuumemast IT-firmast. 

Jah, vastab tõele. Ja ega see meie tööd lihtsamaks ei tee. Tuleb tunnistada ka seda, et ega me viimased paar aastat väga oluliselt kasvanud ei ole, suuremat värbamist pole toimunud ning seetõttu pole ka teavitustööd toimunud. See muutub ja hakkame kohalikul turul rohkem ringi vaatama.

Samas on fakt, et näiteks IT-tudengid pidasid alles mullu Skype’i Eesti kõige potentsiaalikamaks tööandjateks. Kuidas nii, kas teil on tudengitega tegelemiseks mingi eraldi eelarve?

Jah, oleme teadlikult seda teinud. Toetame reaalteadusi näiteks läbi presidendi kantselei. Käime ülikoolides ja teeme üliõpilastega tööd, pakume Microsofti praktikavõimalusi, korraldame häkatone, käime kohalikel tehnoloogiakonverentsidel. Kui midagi neist on ka natuke varjusurmas olnud, siis tuleb see elustada.

Konkurents on Eestis üha tihedam. Taxify sai investeeringu ja teatas, et kavatseb iga hinna eest parimad spetsialistid endale tööle saada. Isegi Silicon Valley firmad avavad siin kontoreid.

Meil peaks olema kõige paremad eeldused, et tippinsenere omale saada. Just nimelt sellepärast, et Eestis pole Google’it, pole Facebooki, Amazoni ega Apple’it. Meil on Microsoft.

Kui me natuke paremini suudame tutvustada neid eeliseid, mida sellises tehnoloogiaettevõttes töötamine võimaldab, siis me oleme edukad.

Võtame kas või selle, et me ise arendame seda operatsioonisüsteemi, millel me töötame. Me ise arendame töövahendeid nagu Visual Studio, hiljuti tuli uudis GitHubi kohta. Meil on oma pilveteenuste platvorm Azure.

Nii on võimalus omada ja kasvatada väikesest Eestist mõju üle maailma meil suurem kui kuskil mujal.

Skype’i maja puhkealal on jõusaal, saunad, väike raamatukogu, mängud ja muud.

Mis roll Skype Eesti kontori juhil on? Mis teie võimuses on?

Minu jaoks kõige parem võrdlus oleks ehk presidendi rolliga Eesti vabariigis. Tegu on suureski esindusliku rolliga, mille mõjujõud pole otsene, vaid on kaudne.

Kuigi mulle allub arvestatav osa siinsetest inimestest, ei ole see seotud minu positsiooniga selle arenduskontori juhina. See esindusroll ja ma saan tegeleda oma visiooniga, et inimesed teaksid, millega me siin tegeleme.

Mis Skype’ga 12 kuu või 24 või 36 kuu lõikes ees seisab? Milliseid muutuseid oodata on? 

Seda on raske kommenteerida mitmel põhjusel. Skype on olnud olemas juba üle aastakümne, aga tehnoloogiavaldkond on aina kiirenevas muutuses.

Isegi meie tippjuhtkond ei ütle ette väga detailset plaani kahe-kolme aasta perspektiivis. Pidevalt on vaja kurssi kohendada.

Me loome eeldusi selleks, et me suudaks innoveerida väga kiirelt näiteks tehnoloogiabaasi uuendamise ja pilveteenustele liikumisega. Eriti kui me vaatame Microsofti arengut viimasel ajal, siis on näha, kuidas firma on tulnud väga stabiilsest karbitoodete valdkonnast teenuste valdkonda. Ja suund on sinna, et lõppkasutajani viia midagi uut nädalate või päevadega. See on väga suur muutus.

Ei vasta siis tõele, et Microsofti või Skype’i tööle tulles ootab sind pikk ja stabiilne töö aastakümneteks erinevalt startupidest, kus saab uusi asju välja mõelda?

See on väga täpselt öeldud. Igav stabiilne töö ei ole tehnoloogiasektoris võimalik, igal juhul mitte meie ettevõttes.

Muutustega tuleb kaasas käia ja see on ka üks põhjus, miks Microsoft on oma positsioonile jõudnud. Microsoft oli ju tegelikult seda mängu kaotamas, aga suutsime olukorra ümber pöörata, kasutada oma tugevusi ja luua võimalused innovatsiooniks.