Sind jälgib taevast nüüd selle roboti silmapaar: loe, mida piirivalve droonid teha suudavad

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Piirivalve uutel droonidel on HD- ja infrapunakaamera. Foto: Hans Lõugas

Hallikas taevas Peipsi kohal lendab üksik kajakas, kes põikab palakest otsides siia-sinna. Aga siis tõuseb Mustvee kohale hoopis teine “linnuke”: robotliku noolena taevasse kerkiv droon, mis siis oma sihtmärgi poole pöörab ja inimsilmale peaaegu nähtamatuks kaob.

Vaiksed, märkamatud droonid

Esimene asi, mis politsei- ja piirivalveameti uute droonide puhul tähelepanu äratab – õigemini ei ärata – on nende vaiksus. Kes vähegi tavalise hobilennutaja drooni lähedal on seisnud, teab nelja rootori plärinat ja pirinat.

Eesti firmas ELI ehitatud droonid on aga üllatavalt vaiksed. Kui ilm on tuulevaikne, nagu oli reedel toimunud uute droonide esitlusel, ei pea drooni mootorid nii palju tööd tegema ja rootoreid ringi ajama, mistõttu on juba poolesaja või saja meetri pealt droon peaaegu kuuldamatu. Kui tuult on rohkem, rääkis ELI droonide tootmisjuht Priit Leomar Geeniusele, teeb droon rohkem häält, kuid siis hajub see jällegi tuulega ära.

Nüüd kätte jõudnud hetk, kui idapiiri kordonid Narvast Piusani oma varustusse mehitamata õhusõiduki saavad. See on pika töö tulemus. ELI on tehnoloogia kallal töötanud kuus aastat ja teinud koostööd politseiga, et ehitada valmis droonid Ökul ja Piiri-Leenu. Just selliste nimedega on paar kordonit juba oma uue lennuvahendi ristinud.

Silmad, mis näevad läbi udu ja vihma

Tüüpiline olukord, kui mõni Ökoul või Leenu tööle pannakse, võib juhtuda järgmiselt.

Piirivalvekordon saab teate, et rannaäärsel jääl on kaduma läinud kalur. Seni on pidanud teda otsima binokli abiga (kui pole tegu nii äärmusliku olukorraga, et kallis helikopter kutsuda), millega näeb heal juhul paarsada meetrit ja võsastunud rannariba korral veel vähemgi.

Nüüd sõidavad piirivalvurid autoga otsingupiirkonda. Kui autoga enam edasi ei saa, vinnavad selga ligi 20-kilogrammise koti ja kõmbivad jalgsi edasi kuni ollakse otsingupiirkonnas. Paari minutiga klapitakse seljakotist välja 3-4 meetri kõrgune suundantenn, juhtarvuti ja droon ise.

Droon on lennuvalmis mõne hetkega. Siit videost näed, kui kiiresti läheb droon tagasi seljakotti:

Oskad Counter-Strike’i? Oskad drooniga lennata

Drooni juhtimine on tehtud nii lihtsaks kui võimalik ja samas ka lollikindlaks. Ka talvepakases peab olema arvuti kaudu mugav drooni juhtida ja mitte kogemata kamikaze-lendu teha.

Põhimõtteliselt saab droonilendamise põhitõed selgeks paarikümne minutiga. Kasuks tuleb kogemus näiteks Counter-Strike’i või Quake’iga, sest nooleklahvidega saab drooniga neljas suunas sõita, W-A-S-D klahvidega saab juhtida gimbali ehk drooni ümbruses ringi vaadata. Tulistamisnuppu pole – selle asemel edastavad tava- ja infrapunakaamera pidevalt pilti.

Lumisel Peipsi jääl olevat kalurit võib olla päeval HD-kaameraga (kõrgemat resolutsiooni filmides võib kannatada selle reaalajas ülekandmine, ütlevad ELI inimesed) lihtne leida. Kui aga on pime või otsitav on võsas, tuleb appi infrapunakaamera.

Droonid näidislennul otsiti taga Peipsi kaldal kadunud inimest. Päevasel ajal oli inimene nähtav nii tavalise (vasakul) kui infrapunakaamerga. Fotod: Hans Lõugas

Ilmselt saavadki just võsa ja Eesti metsad nende droonide tööpõlluks, sest kui esialgu rahastati drooniprojekti vaid Euroopa Liidu sisejulgeoleku fondist – mille tingimus oli rangelt piirivalve – siis Eesti riik suurendas omaosalust 11%-ni ja pani omalt poolt 55 550 eurot. Selle muudatuse tõttu võib droone kasutada ka siseriiklikult, näiteks kadunud inimeste otsimisel.

Võimelised ka stealth-režiimis lendama

Arvutilt klahvidega drooni juhtimine võib tunduda liigne käsitöö ja tegelikult ongi, sest ELI droonidel on palju automaatikat.

Masina võib panna automaatselt tiirutama, ilma et selle kaamerapilk leitud objektilt või inimeselt lahkuks.

Ja tegelikult võib droon liikuda ka päris autonoomselt. Selleks tuleb talle enne õhkutõusu anda ülesanne ja GPS-koordinaadid ning edasi tegeleb droon raadioeetri vaikuses. Kui lülitada välja ka drooni all olevad signaallambid, võib robot liikuda läbi õhu justkui stealth-režiimis ilma, et keegi sellest midagi ei teaks.

Isegi kui näiteks kellegi kurjade kavatsuste tõttu drooni ja juhtpunkti vahelist sidet segatakse, võib masin salvestada videopildi sisemällu ja siis oskab see autonoomselt õhkutõusmispunkti tagasi pöörduda ja maanduda. Tõsi, Priit Leomari sõnul arendab ELI selliseid funktsioone rohkem kaitseväele kui piirivalvele.

Droonide lennuulatus on viis kilomeetrit, arvestada tuleb aga sellega, et õhusõiduk vajab pidevalt otsenähtavust juhtpunkti antenniga. See tähendab, et mida kaugemale sõiduk läheb, seda kõrgemale ta tõuseb.

Ühe laadimisega lendavad PPA droonid talvel ligi 45 minutit, suvise soojaga üle tunni aja. Droon oskab ise arvet pidada, kui aku laetuse tase nii madalale langeb, et aeg oleks pöörduda tagasi oma juhtpunkti. Kui vaja, saab kohe masinasse pista varuaku, kiirlaadimisega saab tühja aku täis paari tunniga.

GALERII: droonide üleandmine piirivalvekordonitele

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.