Levikom toetusraha ei saaks, kuigi pakub “valgesse alasse” internetti

Toetuse määruse järgi annab riik 20 miljonit eurot ainult passiivse taristu rajamiseks, mis tähendaks kaabelvõrku või tugijaamade maste ilma seadmeteta. Levikomi juhatuse aseesimees Peep Põldsamm ütles, et see välistab neil toetusele konkureerimast, sest firma pakub võimalust ühendada majapidamisi ülikiire pühisühendusega üle õhu suundantennidega.

“Ministeerium otsustas, et “valge ala” piirkonda jäävad ka need piirkonnad, kus on Levikomi või kellegi teise juhtmeta lairibavõrk, mis võimaldab mitusada megabitti sekundis kiirust,” ütles ta.

“Meil on natukene erinev seisukoht ministeeriumi arvamusest. Näiteks Suurbritannia riigiabi määrus on väga põhjalik ja väga hästi tehtud, see on täpselt vastupidine Eesti pakutavale. Seal on väga palju tähelepanu pööratud sellele, et kasutataks nii palju erinevaid lahendusi ja tehnoloogiaid kui võimalik, mis oleks konkreetses asumis ja konkreetses turuolukorras mõistlik. Eesmärk pole lahendada üleriigiliselt probleem ühe tehnoloogiaga – see ei saa olla otstarbekas kõikides kohtades. Praegu see paraku [Eestis] nii kujuneb välja,” rääkis Põldsamm.

Toetuse saajal on mugav ühendada Tallinna maju

Tema sõnul on ka konkursi võitja tingimus küsimusi tekitav. Preagu valitakse välja võitja ühe tingimuse alusel, kes suudab kõige rohkem maju ühendada. “Kõige rohkem suudab teha see, kes seda teeb kõige odavamalt. Ja kõige odavamalt on võimalik teha Tallinnas. Valge ala on tegelikult ka Nõmme, Pirita, ka kogu ADSLi ala on valge ala,” rääkis Põldsamm.

Tema sõnul on toetusmeetme eesmärk õigustatud ja püha, aga selle teostus ja tingimused võivad tekitada kaks väga suurt probleemi. “Üks on see: ei hakata toetusmeedet rakendama seal, kus seda tõsiselt vaja on. Suurbritannia võttis muide seepärast kasutusele mõisted “valge ala” ja “hall ala”, et oleks määrata gradatsiooni. Kui sul on ühes kohas SDSL tehnoloogia 20 Mbit/s ja teine piirkond, kus pole üldse internetti, siis tuleb eelistada seda, kus üldse pole. Meil on praegu mindud väga tugeva lihtsustamise teed,” ütles ta.

Teine probleem on nii-öelda olümpiakülade probleem, kus maksumaksja rahaga ehitatakse kallis taristu, aga selle igapäevane kasutamine osutub liiga kalliks.

Eksiarvamus: kaabel toob interneti

“Praegu on loodud arusaam, et võrgu valmimise tulemusega saabki hakata ülikiiret internetti kasutama. Ka see on väga suur eksiarvamus. Passiivkaabel ei ole internetiteenus,” rääkis Põldsamm.

Internetiteenuse pakkujad peaksid hakkama seda passiivvõrku rentima. “Lõpphind, mille teenuseosutaja lõppkliendile välja käib, sealhulgas liitumistasu ja kuutasu, sõltuma väga palju passiivse võrgu rendi hinnast. See ei ole veel täna selge.”

Kaabli üle krundi majani viimine maksab palju rohkem, kui paistab

Toetuse plaani järgi makstakse raha sellele võrguehitajale, kes viib püsiühenduse kõige suurem hulga kinnistute piirini. Lisaks peab pakkuma elanikule võimalust viia ühendus kinnistu piirilt majani, mille eest võib küsida inimeselt maksimaalselt 200 eurot.

Võrguehitaja jaoks tähendab see ilma käibemaksuta ligi 166 eurot, aga Põldsammi sõnul võib tegelikult krundisisene paigaldus maksta 2000-3500 eurot. Arvestada tuleb teiste krundisiseste võrkudega ristumisega (vesi, elekter, gaas), kaabli majja viimisel hüdro- ja soojusisolatsiooni ehitusega, ehitusprojektiga ja nii edasi.

Nendest asjadest sõltuvadki tingimused, mis hinnaga võrguehitaja seda edasi rendib internetiteenuse pakkujatele. Põldsammi sõnul võivad need detailid saada väga oluliseks.

“Praegu me võitleme maal elavate klientide puhul liitumiskuludena iga 50 ja 100 euro nimel. See ei ole ainult Levikomi seisukoht, vaid ka teiste operaatorite seisukoht,” hoiatas ta, et kui passiivvõrgu rentimine väga kalliks läheb, siis ei pruugi olla ühtegi huvilist, kes selle kaudu lõppkliendile teenust pakuks.

“Võib juhtuda olümpiakülade efekt: toetuse eest ehitatakse passiivne võrk, aga see võib jääda kasutuseta, sest ei leita võrgu rendile teenuseosutajast klienti.”

Levikom näitas gigabitist juhtmevaba püsiühendust

Põldsamm kõneles Levikomi tooteesitlusel, kus näidati uut juhtmevaba ühendust, mis saavutab kiiruse kuni 1 Gbit/s. Firma oli ühendanud Jüris asuva pitsarestorani oma võrku, mille käigus loodi side maja katusel oleva suundantenni ja 800 meetri kaugusel oleva Levikomi tugijaama vahele. Tavalise sülearvutiga testides ulatus kiirus üle 900 Mbit/s.

“Oleme ühenduse erinevaid näitajaid monitoorinud mitme kuu jooksul väga erinevate ilmastikutingimuste korral ning tulemused on ootusi ületanud – ühenduse kiirus on stabiilselt püsinud 1 Gbit/s juures,” ütles Levikomi võrguüksuse direktor Erik Reinaru.

Kuigi ühendust praegu kommertstootena ei pakuta, lubab firma seda peagi teha.