Soodsast hinnaklassist väiksed ning heade kaameratega droonid on turul olnud nüüdseks juba umbkaudu neli aastat. Mida aeg edasi,seda soodsamaks ning paremaks tavakasutajatele suunatud mehitamata õhusõidukid lähevad.
Kui Eestis ei ole drooniga lendamist ametkondade poolt tehtud keeruliseks, siis sama ei saa öelda Rootsi kohta, mille kõrgeim halduskohus langetas droonidega lendamise osas ootamatult karmi otsuse.
Kohus leidis, et kaameraga varustatud droonidega lendamist samastatakse jälitustegevusega ehk lennumasina operaator peab avalikus kohas pildistamiseks ning filmimiseks taotlema luba.
Antud otsusest tulenevalt peab Rootsis enne drooniga õhkutõusmist taotlema luba. Taotluse peab esitama kohaliku omavalitsuse esindajatele, kes otsustavad, kas taotluse esitanud isiku soov kaalub üle inimeste privaatsuse avalikus kohal.Sisuliselt peab drooniga lendaja läbima sama kadalipu, kui avalikku kohta turvakaamerat paigaldav ettevõte.
Drooniga lendamise kaasus on käinud läbi juba mitmeid Rootsi kohtuastmeid. Mullu kevadel leidis madalam kohtuaste, et kaameraga droonid ei lange jälitustegevuse alla.
Kogu uudise teeb veelgi kummalisemaks fakt, et Rootsis drooniga lendamiseks pidi juba taotlema spetsiaalset luba ning uue otsusega peavad loa omanikud taotlema veel ühe loa.
Sama kaasuse käigus leidis kohus, et autodele või jalgratastele kinnitatud nn liikluskaamerad ei lange jälitustegevuse alla, kuna see salvestab omaniku ümbruses toimuvat.
Avafoto: Kristjan Madalvee
