RIA: Levikomi räägitud küberrünnakuid pole olnud

Foto: Tanel Meos

Nädala alguses toimus Eesti internetiteenuse pakkuja Levikomi võrgus rike. Firma teatas hiljem, et katkestus oli seotud üldise küberrünnakuga Eesti operaatorite nimeserverite (DNS) vastu. Riigi infosüsteemi ameti (RIA) väitel pole selliseid rünnakuid sel nädalal ei nemad ega teised operaatorid täheldanud.

“Meile laekunud info põhjal ei ole küberrünnakute all olnud ükski teine Eesti interneti teenusepakkuja või nende DNS serverid,” ütles CERT-EE juht Klaid Mägi. “Rünnakut välistavad ka Eestis telekommunikatsiooni ettevõtted. Häireid veebilehtede sisu ja komponentide kuvamisel esines vaid Levikomi klientidel,” ütles Mägi.

Probleem: välisühenduseta ei avane Eesti veebilehed

Levikomi tõrke käigus täheldasid kliendid probleemi, et Eestist väljaspoole oli internetiliiklus piiratud, samas Eesti veebilehti sai avaneda. Selle käigus ilmnes aga, et isegi need veebilehed, mis peaks Eestis asuma, ei pruugi välisühenduse tõrke korral avaneda. Levikomi klient Mario Kadastik tegi katse ja leidis, et tõrke puhul ei toiminud ka mitmete tähtsate riigiasutuste veebilehed.

Klaid Mägi möönis probleemi olemasolu. “Eesti veebilehed, mis kasutavad mujal riikides asuvaid komponente (nendeks on reeglina fondid, reklaamibännerid, videosisu jms) või on majutatud välismaal, pole teenuse osutaja tõrgete või välisühenduse katkemisel tõesti täielikult kättesaadavad või näivad vigased,” ütles ta.

Samas on tema sõnul tegu teadliku valikuga. “Kõik olulised riigiasutused ja teenuse osutajad on sellest teadlikud ning teavad, kuidas välisühenduse ulatusliku katkemise korral edasi tegutseda. Kuid tasub rõhutada, et reeglina on kättesaamatud vaid mujalt viidatud komponendid – reeglina reklaamid, videoteenused, font jms, mitte aga veebiteenused.”

“Seevastu elutähtsate teenuste osutamiseks kasutatavad infosüsteemid peavad olema ja ongi välisühenduste katkemise eest kaitstud ning teenused peavad toimima ka ulatusliku katkestuse tingimustes. Seda sätestab ka Hädaolukorra seadus,” ütles Mägi. “Osa Eesti riigiasutuste lehti majutataksegi täna meelega mujal, et neid saaks vajadusel tõhusamalt kaitsta.”