RIA hoiatab, et Eestis on suur osa teenustest ja arvutitest rünnetele avatud

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

USA ettevõtte Rapid 7 üleilmne võrdlus on välja toonud, et Eestis on suur osa online-teenustest rünnatavad avatud või ebaturvaliste ühenduste tõttu, mida oma olemuselt on võimalik lihtsate vahenditega pealt kuulata või oma huvides ära kasutada. Riigi infosüsteemi ameti (RIA) monitooring tuvastas Eestis üle 60 000 internetis kättesaadava veebiteenuse, üle 20 000 e-postiteenuse ja üle 2000 kaughalduslahenduse.

Kõik teenused ei pea tingimata olema interneti teel kättesaadavad, vahendas ameti küberturvalisuse teenistus. Veel enam ei ole mõistlik end ohtu seada teenuste kaudu, mida nagunii kunagi ei kasuta. Võrgu kaudu jagatud ja korrektselt seadistamata seadmed nagu veebikaamerad, printerid, kliimaautomaatika, külmikud, autopesulad, tööstusautomaatika jne võivad olla lihtsasti rünnatavad. Nende “ülevõtmine” ei nõua märkimisväärseid oskusi ja seega võib kurjategija kas või nutika külmkapi abil, mis peaks piirduma toiduainete säilitamisega, edukalt küberründeid läbi viia.

Turvalisuse suurendamiseks on oluline, et iga kodukasutaja kontrollib üle, millised teenused on avalikust võrgust kättesaadavad. Sageli piisab turvalisuse tõstmiseks seadete ülevaatamisest ja kohandamisest.

Võrguhalduritel ja IT-juhtidel soovitab RIA läbi mõelda, millised teenused peavad interneti teel tingimata kättesaadavad olema. Sõltuvalt konkreetse kasutaja või organisatsiooni vajadusest peaks avalikult internetis kättesaadavate teenuste ring piirduma järgnevaga:

  • veebiteenused portides 80, 443
  • e-postiteenused: SMTP: 25/587, SMTPS: 465, POP3S: 995, IMAPS: 993
  • turvalised kaughaldus- ja töölahendused: VPN, IPSEC, SSH: 22, Microsoft Terminal Server (RDP): 3389
  • failijagamisteenused: FTP, FTPS: 990
  • interneti toimimist toetavad tugiteenused: nimeserverid: 53/UDP, ajaserverid: 123/UDP

Ülejäänud teenused ega rakendused ei tohiks olla avalikus võrgus kättesaadavad, sellega luuakse vaid lisariske. Teenused, mis pole mõeldud avalikult kasutamiseks on juba oma olemuselt ebaturvalised, kuna nende puhul ei ole arendamisel arvestatud kaasnevate riskidega. Üle tuleb vaadata ka teenusepõhised rakendused, näiteks asjade interneti seadmed (IoT ehk Internet of Things), SCADA/tööstusautomaatika seadmed, serverid, tööjaamad jpt.

Küberkurjategijad otsivad rünnakuteks avatud internetiseadmeid ja teenuseid ning järjest täiuslikumate otsimisvahendite abil on haavatavad seadmed kiiresti leitavad. Rünnaku ohvriks sattunud seadme üle võetakse kontroll, mida on võimalik kasutada nii edasisteks rünnakuteks kui ka andmevarguseks või kasutaja privaatsuse rikkumiseks.

2017. aastal on andmebaas MongoDB ja failiserver Samba näited kaitsmata teenuse ärakasutamisest, mis igapäevaselt on mõjutanud sadu tuhandeid internetikasutajaid.

Soovitused

Eeltoodu kokkuvõtteks soovitab RIA küberründe ohu vähendamiseks järgmist:

  1. Tee avalikus võrgus kättesaadavaks ainult vajalikud teenused.
  2. Teenuse jagamisel interneti kaudu kasuta filtrit, mis lubab teenust kasutada sealt, kus see on ette nähtud.
  3. Kui on võimalik, siis kasuta ligipääsuks VPNi lahendust.
  4. Kasuta tugevat ja regulaarselt muudetavat parooli.
  5. Autentimiseks kasuta turvalist (krüpteeritud) ühendust.
  6. Hoia seadme/operatsioonisüsteemi tarkvara uuendatud.

Ülalviidatud Rapid7 National Exposure Index raporti järgi oli Eesti maailma riikide seas 10. kohal selle poolest, kui suur osa teenuseid on internetis rünnetele avatud.

Populaarsed lood

Viimati lisatud

Vaata kõiki artikleid

Sisuturundus

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.