Regulatsioon muutus täpsemaks

Rahapesu Bitcoini abil oli seega ka varem seaduse silmis rahapesuna karistatav ja ka riigikohus kinnitas seda. Seaduse uue versiooniga muutus regulatsioon lihtsalt täpsemaks.

Eesti puhul on oluline märkida, et vastavalt eelmisele seadusele olid ka Bitcoini teenusepakkujad kaetud alternatiivsete maksevahendite teenusepakkuja mõistega.

“Kuna tegemist on tõepoolest laia mõistega, asus ka riigikohus oma otsuses seisukohale, et tuntuim virtuaalvääring Bitcoin on alternatiivne maksevahend rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse mõistes,” märkis Eelmaa.

Nii Euroopa Liidu kui ka rahvusvahelisel tasemel on hiljutised analüüsid aidanud selgitada virtuaalvaluutade toimimist. Leitud on terve rida ohte, eriti virtuaalvaluutade ja ametlike valuutade vahetusteenuste pakkujate osas.

Virtuaalvaluuta tehingud on anonüümsemad kui klassikalised rahaülekanded ning seetõttu sisaldavad endas riski, et virtuaalvaluutat võivad kasutada terroristlikud rühmitused, et varjata rahaülekandeid.

“Edasised riskid on seotud tehingute ümberpööramise võimalusega, petuskeemidega tegelemise vahenditega, valdkonna läbipaistmatuse ja tehnoloogilise keerukusega ning regulatiivsete tagatiste vähesusega,” lausus Eelmaa.

Asi on pärit Euroopast

Virtuaalvääring ja virtuaalvääringu rahakotiteenus tulenevad uute mõistetena Euroopa Liidu direktiivist. Euroopa Komisjon tuli selle ettepanekuga välja 2016. aastal ning Eesti eesistumise ajal jõudsid erinevad institutsioonid direktiivi ettepanekus kokkuleppele.

Uue seaduse kohaselt asendavad krüptoraha “klassikalise raha” vastu vahetamise teenusepakkujad ja virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkujad eelnevalt kehtinud alternatiivsete maksevahendite teenuste pakkujaid.

Virtuaalvääringu mõistet ega kasutamisvõimalusi ei olnud Euroopa Liidu tasandil seni õiguslikult reguleeritud. Direktiivi muudatuste kohaselt peavad sellised teenusepakkujad tegutsemiseks taotlema tegevusloa. Samuti peavad nad rakendama klientide suhtes hoolsusmeetmeid ning alluma järelevalvele. “Meie seaduse kontekstis alluvad nad rahapesu andmebüroo järelevalvele,” selgitas Eelmaa.

Miks see nii olema peab?

Eelmaa sõnul leiti eelnõu koostamise käigus, et rahapesu ja terrorismi rahastamise mõistes on olulisem osa alternatiivsete maksevahendite teenuste pakkujatest nimetatud mõistetega hõlmatud ja seega puudub ilmne vajadus säilitada laiemat regulatsiooni alternatiivsete maksevahendite teenuste pakkujate näol.

Vastavad muudatused viidi sisse ka seaduse uude redaktsiooni. Rakendussätete kohaselt võivad alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkujad vahetada olemasoleva tegevusloa teatud ajaperioodi jooksul kas virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkuja tegevusloa või virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkuja tegevusloa vastu.

Rahandusministeerium on analüüsinud virtuaalvääringute käsitlemist, kasutamist ja kehtivat regulatsiooni nii Euroopa Liidu kui ka Eesti kontekstis, et töötada välja virtuaalvääringute võimaliku tunnustamise ja kasutamise poliitika.