KuiUSA ja Euroopa vahel liikuvate andmete reeglistikehk "Safe Harbour" tühistati, ei teadnud keegi, kas Facebookis käia on ikka seaduslik. Kogub ju USA firma selle käigus eurooplaste andmeid. Aga bürokraadid ei kiirustanud ka uue reeglistiku loomisel, kuni lõpuks täna kuulutasid Euroopa komisjon ja USA valitsus välja uue raamkokkuleppe: Privacy Shield ehk privaatsuskilp.
EU-US #PrivacyShield finally approved today! Data flows b/w our 2 continents are essential. https://t.co/pkfKypxoxg pic.twitter.com/Ob5SDWO6fb
— Andrus Ansip (@Ansip_EU) July 12, 2016
Miks see vajalik on? Umbes 4000 USA firmat on end registreerinud kaubandusministeeriumis, et andmeid EL-i ja Ameerika vahel liigutada. Facebook ongi parim näide, sest firma peab pidevalt eri asukohtades olevate kasutajate ja andmekeskuste vahel liigutama, et oma reklaami kõige täpsemalt suunata. Ent asi pole ainult Facebookis, EL-USA turulsõltub hinnanguliselt üle 230 miljardi euro sellisest äris, mis hõlmab andmevahetust üle Atlandi. Kui varem toimus see Safe Harbour reeglite kohaselt, siis nüüd Privacy Shieldi.
Eurooplased saavad USA kohtusse pöörduda
Võib-olla olulisim uuendus Privacy Shieldis on see, et eurooplaste andmed on sellega nüüd paremini kaitstud ja see ulatub ka mere taha. Näiteks saavad Euroopa kodanikud rohkem kaasa rääkida selles, kuidas nende andmeid väljaspool siinset jurisdiktsiooni (loe: Ameerikas) kasutatakse. Ja kui keegi usub, et ameeriklased käivad andmetega halvasti ümber, on nüüd seaduslik alus selleks USA kohtusse pöörduda.
Kõige selle taga on muidugi viimastel aastatel kivistunud usk, et mitmed USA julgeolekuametid koguvad ilma piiranguteta teiste riikide kodanike andmeid. New York Times kutsub seda "Snowdeni faktor", mida tuleb riikidevahelises suhetes arvestada.
Nüüd on USA riigidepartemangus loodud eraldi üksus selleks, et võtta vastu eurooplaste kaebuseid selle kohta, kui USA luure- või muud ametid ebaõiglaselt inimeste andmeid koguvad.
Foto: Emmanuel Dunand/AFP/Scanpix
