Piraadipartei: Eesti surub Euroopas läbi vastuolulist tsensuurimasinate reformi

Foto: Scanpix/AFP/Raigo Pajula

Avalikkuse ette on lekkinud Euroopa Nõukojas valminud autorikaitse seaduse reformi mustand, milles paistab, et Eesti kui eesistujamaa üritab Euroopa Komisjoni välja pakutud karmi korra läbisurumisega jätkata.

Suuresti on muudatusega pahameelelaviini alla langenud kaks punkti. Neist esimene on artikkel 11, mis peaks kaitsema kirjastajate õigusi. Kriitikud, kellest üks valjuhäälsemaid on Euroopa Parlamendis piraadipartei ridades olev Julia Reda, on aga välja toonud, et muutuse jõustumisel võib see laastavalt mõjuda internetile ning ideede jagamisele. Plaanitud on muutus, mis sunniks kõiki, kes soovivad näiteks ajakirjandustekste või osa neist kuskil jagada, nende eest ka litsentsitasu maksma.

See tähendaks, et näiteks lingi postitamisel Facebooki ei tohiks eelvaates enam olla artikli esimest lauset või väikest tutvustavat osa, mis annaks inimestele infot selle kohta, mida artiklist leida võib. Seda juhul, kui lõigu kasutamise eest ei ole makstud. Arvatakse, et säärane lähenemine võiks hakata oluliselt piirama linkide levikut. Samuti tähendaks see seda, et mitmed tööriistad, mis üle maailma meediast kasutajate jaoks lugusid kokku otsivad, võivad muutuda kasutuks.

Lekkinud mustandis on Eesti kui eesistujamaa välja pakkunud kaks kompromissi. Neist esimene jätab kirjeldatud plaani suures osas jõusse, pehmendades seda mõnevõrra, kuid teine leevendaks seda rohkem ning ilmselt eelnevalt kirjeldatud probleeme suures mahus kaasa ei tooks.

“Eesti ülesanne eesistujana on leida kõigi liikmesriikide arvamusi arvestav kompromiss, jäädes ise eesistujana neutraalseks. Oleme läbi analüüsinud kõik meile liikmesriikide poolt saadetud ettepanekud ja soovitused ning nende põhjalt pakkunud välja direktiivi teise osa (artiklid 11-16) mustandi, kus oleme sõnastanud mitmeid teksti alternatiive. See ongi meediasse saadetud dokument,” selgitas justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus Geeniusele, mida kompromissipakkumised endast täpsemalt kujutavad.

Takistaks sõnavabadust?

Teine palju kõneainet tekitanud punkt on artikkel 13, mis käsitleb seda, kuidas peavad veebiteenuste haldajad jälgima seda, et kasutajad ei laeks platvormidele üles autorikaitse olevat sisu, näiteks et mõnda pildijagamiskeskkonda ei jõuaks ilma autori loata tema fotod. Veebikeskkonna haldajad peaks paika sättima vastavad filtrid, et selline sisu platvormile ei jõuaks.

Kriitikud on välja toonud, et säärased mehhanismid võivad potentsiaalselt takistada sõnavabadust, kuna automaatne süsteem ei pruugi aru saada vahest autorikaitsega kaetud sisu loaga kasutamisest ning ilma loata kasutamisest. Lisaks on hirm jälgimise eest, kuna süsteem kuskil peaks kogu üles laetud materjali üle vaatama, tekitades potentsiaalselt privaatsusohu.

Eesti on taaskord välja pakkunud kaks kompromissi. Neist esimene eemaldab veebikeskkonnapidaja vastutuse, kui midagi illegaalset on nende platvormile üles laetud ning keskkond pakub viisi sisu sorteerimiseks ning esile tõstmiseks. Selliseks juhuks võib näiteks olla mõnes videokeskkonnas sisu tähestikulisse järjekorda panemine.

Samuti pakutakse välja, et filtrid võiks olla kohustuslikud vaid keskkondades, kus autorikaitse nõuete rikkumine on tavaline nähtus.

Teine kompromissipunkt keerab aga vinti juurde, jättes vastutuse punkti alles ja tehes selle rakendamise liikmesriikidele kohustuslikuks.

“Dokumendis olevad sõnastused on töögrupis osalevate liikmesriikide soovidel põhinevad variandid. Need kõik vajavad läbiarutamist ja selleks koguneb liikmesriikide esindajatest koosnev töögrupp 11. septembril. Lõpliku suuna, kuhu poole direktiiviga liikuda, otsustab ELi Nõukogu,” ütles Niklus.

Autorite töö peab olema väärtustatud

Niklus selgitas, et mõlema kõnealuse artikli puhul on uue regulatsiooni eesmärgiks see, et autorite töö peab saama väärtustatud ning samas säiliks ka kaasaegse ühiskonnaga kokku sobiv kiire ja vaba infovahetus. “Autoriõiguste teema tõstatus algselt nii ajakirjandusväljaannete puhul kui platvormide puhul, kelle sisu läbi kolmandate isikute üldsusele kättesaadavaks tehakse,” ütles ta.

Ta nentis, et autoriõiguse direktiivi eelnõu osas on erinevaid arvamusi nii ELi liikmesriikide kui ka huvigruppide seas. “Eelkõige puudutab see artiklit 13, mis räägib väärtuslõhest (value gap), aga ka artiklit 11, mis räägib kirjastajate õigustest,” sõnas ta.

“Rõhutan veelkord, et dokumendis pakutud alternatiivid on kompromissid, mis põhinevad erinevate osapoolte sisenditel. Eesistujana on meie ülesanne leida liikmesriikide ja huvirühmade seas ühine keel ja pakkuda välja ühine tee edasiminekuks,” rääkis Niklus.