Pärnumaalased plaanivad kogu maakonna fiiberoptilise võrguga ühendada

14513340140_dc9865de17_o.png

Samal ajal, kui pea kogu Eesti vaidleb tuliselt maa kiire internetiga katmise osas, on hakkajad pärnumaalased otsustanud asja päriselt teoks teha. Nimelt on nad käima lükanud projekti Digitee, millel on julge eesmärk: kõigi Pärnumaa elanikeni valguskaabliga internetiühenduse toomine.

“Mujal Eestis nii mastaapset asja ei tehta,” möönab projekti juht Valdor Telve. Üle-Eestilist baasvõrku ehitav Eesti Lairiba Arenduse sihtasutus (ELASA) ja ka suured telekomioperaatorid nagu Telia on öelnud, et kodudesse kiire internetiühenduse toomiseks peaks kogukonnad ise initsiatiivi võtma ja organiseeruma. Täpselt seda Pärnumaal tehaksegi, aga mitte küla või valla kaupa, vaid terve maakonnaga. “Meie idee oli võtta vastu väljakutse, teha asja suuremalt ja saada mastaabiefekt,” seletab Telve.

Pärnumaalastele ülikiire internetiühenduse toomise taga on kolme asutuse, Pärnu maavalitsuse, Pärnumaa omavalitsuste liidu ja Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse ühisprojekt Digitee. Telve sõnul on praegu pooleli ettevalmistav etapp ja aasta lõpuks tahetakse veebiküsitlusega kokku koguda kõigi elanike huvi, kes ülikiirest internetiühendusest huvitatud on.

Kui saab selgeks, kui palju huvilisi Pärnumaal fiiberoptilist kaablit oma koju tahaksid, siis peaks kevadel käivituma Digitee järgmine etapp kõige tähtsama küsimusega. “Siis läheb lahti võrgu planeerimine, mis peaks selgitama, palju see maksma võiks minna,” selgitab Telve.

Elaniku jaoks oleks liitumistasu valulävi 300 eurot

Kes täpselt Pärnumaa ülikiire internetiühenduse ehitamise kinni maksab, on alles lahtine. Telve sõnul on kõige tõenäolisem, et raha tuleb mitmest allikast: riigilt, sotsiaalfondide toetusena, pikaajalise äriplaani osana laenu näol ja muidugi inimeste oma liitumistasuna.

“Inimese omaosaluse valulävi on ilmselt 300 eurot, nii palju kui me oleme küsinud. Aga see ei ole veel paigas,” selgitab Telve. Tema sõnul peaks kindlasti olema võimalik liitumistasu maksta paindlikult, näiteks osadena mingi aja jooksul.

Kui rahastamiseks sobiv skeem leitakse, hakatakse järgmise aasta teises pooles võrguehitust projekteerima ja ehitus algaks 2018. Telve sõnul on oluline mõista, et kui fiiberoptilist võrku hakkab kodudesse viima loodav firma, siis see ei paku lõpptarbija teenuseid nagu kuumaksuga internetiühendus või digitelevisioon. Firmast saab vahendaja, nii et üle valguskaabli saaks inimestel internetti pakkuda ikka teised telekomid nagu Telia, Starman, Tele2, Elisa või keegi teine.

Eesmärk: panna inimesed mõistma valguskaabli tähtust

"Üks osa meie tööst on tõsta kiire interneti tunnetuslikku väärtust. Inimesed arvavad, et vahet pole, kas internet on kiire või aeglane,” räägib Telve. Tema sõnul peab inimestele selgeks tegema, miks valguskaabliga internet näiteks mobiilsest andmesidest parem on.

Näiteks annaks valguskaablil põhinev internetiühendus kvaliteetsemaid teenuseid pakkuda, alates meelelahutusest ja digitaaltelevisioonist kuni valveseadmete, turvalisuse ja e-meditsiinini.

“Fiiberoptiline kaabel tõstab ka kinnisvara väärtust,” ütleb Telve.

ELASA: väga tervitatav initsiatiiv

Foto: Toomas Huik/PM/Scanpix

"Väga tervitatav initsiatiiv Pärnumaal!" kiidab üleriigilist baasvõrku ehitava ELASA juht Priit Soom pärnumaalaste algatust.

Soomi sõnul teist sellist näidet Eestist praegu ei leia, kus üle maakonna ehitatakse juurdepääsuvõrku – ehk seda osa, millega lõppkasutajad saaksid ligi ülikiiret internetiühendust pakkuvale baasvõrgule. "Kui Suure-Jaanist on palju räägitud, siis väga head tööd on teinud Käina vald Hiiumaal, kus juurdepääsuvõrk sisuliselt ootab juba baasvõrgu tulekut," tõi Soom näiteid senistest püüdlustest. Lisaks tehakse ettevalmistusi ka Vormsil.

Otseselt ei pruugi ELASA kohaliku projektiga kokku puutuda. "Kui see rajatakse olemasoleva baasvõrgu juurde, on küsimus peamiselt formaalsustes – tehnilised tingimused, load," selgitab Soom.

Aga mõningal juhul võivad tema sõnul üleriigilised ja kohalikud võrguehitajad mõningal juhul ka koostööd teha, näiteks siis, kui Digitee ja EstWini võrku samal ajal ehitatakse. "Parem lahendus on samaaegne ehitamine. Sellisel juhul saab baasvõrgu projekteerimisel võimaluste piires arvestada juurdepääsuvõrgu vajadustega (kaevud ja liitumispunktid sobivates kohtades, trassi kulgemine jmt), mis eeldatavalt võimaldab ka rahalist kokkuhoidu," selgitab Soom. "Ootus on ka see, et vallad ise kaasa aitavad. Raha loevad kindlasti kõik, kuid vahel piisab heast eestvedajast ning samuti on kohaliku omavalitsuse võimuses erinevat paberimajandust lihtsustada."

Soomi sõnul võivad kõik, kellel on huvi sarnase juurdepääsuvõrgu loomiseks nagu Pärnumaal, julgelt nõu küsimiseks ELASA poole pöörduda.

 

Foto: Maik/Flickr/CC