Kui TeliaSonera eelmisel nädalal teatas, et käivitab koos Ericssoniga kahe aasta pärast Euroopa esimesed 5G võrgud Stockholmis ja Tallinnas, kõlas see kui tõsiselt positiivne uudis – oleme jälle milleskis maailmas esirinnas. Tõsiasi on see, et 5G-d pole praegu olemaski ja ei ole ka aastal 2018.
Kuigi juba praegu kasutatav termin 4G on ebamäärane, toetub see siiski konkreetsele standardileLTE, millel on näiteks selgelt paika pandud allalaadimiskiirused.
Ent järgmine mobiilside põlvkond, mille Telia kahe aasta pärast ka Eestis käivitada tahab, on veel standardist väga kaugel. Kuigi tulevikku ennustada oska keegi, ütlevad kõik mobiilsidetööstuse osapooled Hiina Huaweist Rootsi Ericssonini, et ilmselt saab 5G standard paika aastaks 2020. Teisisõnu: alles siis, kui standard on olemas, saab öelda, et mingimobiilsidevõrk on 5G.
“Me võtame selle riski, et ehitame võrgu, mis ei ole 100% standardi järgi,” möönas Telia tehnikadirektor Tiit Tammiste. Nähtus, mida Tammiste kutsub 5G-ks, on tema sõnul paljuski kasutusvajaduste põhine.
Erinevad vajadused võivad olla isesõitvatel autodel, sensoreid täis majadel, reaalajas juhitud tööstusrobotitel, 4K- või 8K-videopildi edastamisel ja nii edasi. “Mitte keegi pole maailmas neid kasutuskohti läbi mänginud,” ütles Tammiste ja selle tegemiseks ehitabki firma kahe aasta pärast proovivõrgu, mida firma nimetab 5G-ks.
Senised sagedused ei muutu
Mobiilside on ärivaldkonnana keeruline seetõttu, et tegutsetakse riiklikult reguleeritud vallas: raadiolainete kasutamiseks peab riik andma litsentsi. Tihti ulatuvad litsentsioksjonitel makstud summad miljonitesse ja sadadesse miljonitesse eurodesse (suurel turul nagu Saksamaa ka miljarditesse).
Kuna 5G-d pole ametlikult olemas, pole ka teada, millistele sagedustel see täpselt tööle hakkab, kuigi ootused võrgule on juba suured. Ericssoni siinse regiooni juhiCharlotta Sundi sõnul prognoosib firma, et järgmise põlvkonna mobiilsidevõrgus liigub 1000 korda rohkem andmeid, lõppkasutaja kiirused on 10–100 korda suuremad ja latentsus (ping) on viis korda väiksem kukkudes paari millisekundini.
Et seda saavutada, ei muutunii Telia kui ka Ericssoni hinnangul midagi “madala otsa” sagedustes. See tähendab, et ka edaspidi kasutatakse LTE sagedusi 800 MHz, 1800 MHz ja 2600 MHz. Mingeid olulisi litsentsioste või oksjoneid selles sagedusruumis oodata ei ole.
Ent ülikiire (aga ka piiratud leviulatusega) ühenduse pakkumiseks lisanduvad tulevikus sagedused “ülemises otsas", mis on kõrgemad kui 6000 MHz ehk 6 GHz.“Ülemine ots saab 5G-s olema 6–100 gigahertsi,” sõnas EricssonEesti juht Seth Lackman. Kas ja kuidas seda kasutada, näitab tulevik, kui Lackman usub, et riik annab loa 2018. aastal proovivõrgu käivitamiseks.
Foto:Will Langenber
