Tallinna tehnikaülikooli digivalitsemise keskuse teadlaste Tarmo Kalveti, Robert Krimmeri, Keegan McBride’i ja Maarja Tootsi teadusartikli pealkiri ongi “Leader in e-Government, Laggard in Open Data: Exploring the Case of Estonia”.

Kas avaandmeid on vaja, kui meil on korralikud e-teenused?

Üks artikli autoreid Keegan McBride möönis, et Eestis ei pruugita avaandmete tähtsust näha, sest riik on oma digitaliseerimisega sellest juba möödas – avaandmeid vajavad riigid, kellel sellist e-valitsemist pole.

“Ma pole sellega aga nõus, sest avatud valitsus peaks olema iga hästi arenenud digitaalse ühiskonna osa,” rõhutas ta.

“Kuigi digitaalsed teenused on abistavad, ei aita need kodanikel või huvigruppidel ise oma teenuseid disainida, koostööd teha, uusi küsimusi küsida, ideid katsetada ja avastada asju, mis neile huvitavad on,” ütles McBride.

“Avaandmed lubavad igaühel leida oma küsimusele ise vastus. See lubab uusi teenuseid luua – vaadake ainult seniseid rakendusi,” ütles ta.

Palju Ratas ja Sepp Keskerakonnale raha viisid? Avaandmeid pole

Ta viitas Renee Trisbergi postitusele, kes näitas andmetega hiljutise debati järel, kui palju 2006. aastal Evelyn Sepp ja Jüri Ratas Keskerakonna kassasse annetusraha viisid.

Antud küsimusele vastamiseks avaandmeid pole, nagu Trisberg kirjutas, kuid õnneliku juhuse läbi olid tal varasemast ajast andmed salvestatud.

Miks Eesti avaandmetega hakkama ei saa?

Paljudes teistes riikides on avaandmetega tegelemise põhjus see, et andmed ei istuks ühe ministeeriumi või asutuse valduses, vaid oleksid liikumises. “Eestis täidab X-tee selle eesmärgi juba ära ja tavapärast põhjust [avaandmete edendamiseks] ei ole,” ütles McBride.

“Avaandmete järele ei nähta ka nõudlust. Paljud ministeeriumite töötajad on öelnud, et andmed pole kas kasulikud või siis inimesed lihtsalt ei küsi nende järele, seepärast ei investeeritagi nende avatuks tegemiseks,” rääkis McBride, kuigi tegelikult peaksid andmed olema Eestis avaliku teabe seaduse kohaselt olema avalikustatud.

Ametnikud näevad andmete avalikustamises kulu, mis ei tundu mõistlik investeering. “Aga see on muutumas ja seda tänu Euroopast tulevatele direktiividele,” lisas ta.

Probleem: andmed on kaldu Tallinna ja Tartu poole

McBride tõi välja veel ühe suure probleemi, mis tema arvates Eestis avaandmetes valitseb. “Need on äärmiselt kaldu Tallinna/Tartu poole, väljaspool kahte suuremat linna pole kohalike omavalitsuste andmeid peaaegu üldse saadaval.”

Kui avatud andmed oleks saadaval, saaks sellega luua uusi ja innovatiivseid teenuseid ning võimestada kogukondi, rääkis McBride.

“Üks koht, kus avaandmed oleks eriti suure mõjuga, oleks just väiksemad maakohad, kus selliseid andmeid aga lihtsalt pole,” kurits McBride. “Nii et kui me räägime avaandmetest Eestis, siis tegelikult räägime me avaandmetest Tallinnas/Tartus.”