Õppejõud: Ettevõtted peavad jõulisemalt seisma selle eest, et töötajad kodust haigust kaasa ei too

Foto: Christiaan Colen/CC

Internetti riputatud Eesti internetikasutajate paroolide veebilehte kommenteerinud digiühiskonna õppejõud ütles, et mugavus ja teadmatus paroolidega ümber käimisel võib kaasa tuua tõsiseid tagajärgi.

Estonian Business Schooli õppekava Management in Digital Society MBA juht Toomas Danneberg ütles, et kümnete tuhandete paroolide lekkimise puhul on oluline mõista selle probleemi tegelikku tõsidust ja mis sellist leket soodustab.

“Loomulikult on see ehmatav, et lekkinud paroolide abil saab lahti muukida ühe või teise inimese personaalse e-postkasti või pääseb ligi tema pilve peidetud piltidele. Kuid probleemi tegelik tuum on ju inimeste laiemas mugavuses ja teadmatuses nendest ohtudest mida internetiseeruv ühiskond meile igapäevaselt loob,” ütles Danneberg.

Isiklikust mugavusest võib saada katastroof ettevõttele

“Ehk siis asjaolus, et ühtesid ja samu paroole kasutatakse nii kodus kui ka tööl ja paroolid on loodud äärmiselt lihtsad, et oleks kerge meelde jätta ja mugav kasutada. Seega: personaalsest mugavusest võib saada lõpuks katastroof kogu sinu ettevõttele, kus sa töötad,” hoiatas ta.

“Sest näpatud paroolidega muugitakse sisse sinu töökoha arvutivõrku või nutiseadmesse, misjärel võidaks näiteks kustutada kogu ettevõtte dokumentatsioon, peatada võrku ühendatud tehaseseadmete töö ning nõuda nende taaskäivitamise eest lunaraha,”  rääkis Danneberg.

Lõpuks võib pealtnäha tühine hoolimatus tähendada korvamatult suurt kahju ettevõttele, kolleegidele ja klientidele. Mida madalam on inimeste riskikäitumine digitaliseeruvas maailmas ehk küberhügieen, sest suuremat ohtu kujutavad need inimesed organisatsioonile ja iseendale.

Tema sõnul on sellised küberrünnakud on argipäev, millega peame harjuma ja milleks peame valmistuma.

“Ja nagu trendid näitavad, siis enam ei rünnatagi niivõrd ettevõtete hästiturvatud servereid, vaid justnimelt selle töötajaid, kelle halb künerhügieen ehk seesama nõrkade ja korduvate paroolide mugavus, mängib küberkurjategijatele kätte suured trumbid ning need võivad saada alguse juba töötajate kodudest, isiklikest seadmetest mis ei ole reeglina selliselt kaitstud kui sama ettevõtete seadmete puhul,” lisas ta.

“Kokkuvõtvalt: mitte ainult inimesed ise ei pea oma küberhügieeni pärast rohkem muretsema, vaid ka ettevõtete juhid peavad hakkama jõulisemalt seisma selle eest, et nende töötajad kodust n-ö haigust kontorisse kaasa ei too,” rõhutas Danneberg.