Salvestist võib kasutada enda jaoks, seega võib kõne salvestada näiteks eesmärgiga hiljem kokkulepitud kohtumise detailid meelde tuletada. Kõne sisu ei tohi aga teiste osapooltega jaga, seda ei kirjalikul kujul ega ka helifailina.

“Kui on kavatsus vestlus hiljem avalikustada, siis tuleb teisele osapoolele sellest eelnevalt teada anda ning jätta talle võimalus soovi korral kõne lõpetada,” ütles Iro. “Üldjuhul eeldatakse telefoni teel rääkides siiski, et tegemist on eraviisilise vestlusega kahe inimese vahel. Selline kõne võib sisaldada tundlikku infot, mida ei soovita laiema inimeste ringiga jagada.”

Aga kui helistab ajakirjanik?

“Salvestise internetti üles panemiseks või sotsiaalmeedias levitamiseks peab seetõttu kindlasti küsima teise osapoole nõusolekut. Seda ka juhul, kui vestluse sisu kirjutatakse ümber tekstina,” lisas ta.

Lisaks erakasutuse jaoks salvestatud kõnedele on eritingimused ka ajakirjanike poolt tehtud kõnedele. Ajakirjanduslikul eesmärgil võib isikuandmeid töödelda ja avalikustada meedias ilma nõusolekuta, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi, see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning see ei kahjusta ülemääraselt kellegi õigusi.

See tähendab, et ajakirjanik võib kõne salvestada ning seal öeldu avaldada, kui kõik tingimused on täidetud. Samuti on ajakirjanikul kohustus teada anda, et ta on ajakirjanik.

Ametiasutustele ja ettevõtetele kehtivad telefonikõnede salvestamisel eraldi reeglid. “Nii eraettevõtted kui ka avaliku sektori asutused peavad kõne salvestamisest vestluse teist poolt sellest alati selgelt teavitama. Erandiks on siin hädaabinumber 112,” ütles Iro.