Millised sinu kohta käivad andmed politsei su telefonioperaatori käest kätte saab?

Politsei mõõdab kiirust. Foto: Scanpix/PM/Liis Treimann

Sinu sideoperaator näeb väga paljut, mis su telefoniga toimumas on. Sellele infole pääseb aga ligi ka politsei, kui selleks väga hea vajadus olemas on.

PPA saab küsida sideettevõtjate käest andmeid väga erinevate seaduste alusel: relvaseadus, tunnistajakaitse seadus, väärteomenetluse seadus, strateegilise kauba seadus, turvaseadus, välismaalaste seadus, politsei ja piirivalve seadus, korrakaitse seadus ja kriminaalmenetluse seadus.

“Oluline aspekt on see, et politsei saab andmeid küsida ainult siis, kui see on vältimatu politseile pandud kohustuse täitmiseks ja kui on olemas seadustes toodud pädeva isiku kirjalik luba. Näiteks kriminaalmenetluses prokuröri luba, väärteomenetluse kohtuniku luba,” sõnas PPA keskkriminaalpolitsei pressiesindaja Olja Kivistik.

Milliseid andmeid aga sinu sideoperaator vajadusel jagada saab? Nimekiri on päris pikk:

  • helistaja number ning kliendi nimi ja aadress;
  • vastuvõtja number ning kliendi nimi ja aadress;
  • lisateenuse, sealhulgas kõne suunamise või edastamise kasutamise korral valitud number ning kliendi nimi ja aadress;
  • kõne alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg;
  • kasutatud telefoni- või mobiiltelefoniteenus;
  • helistaja ja vastuvõtja rahvusvaheline mobiilside tunnus (International Mobile Subscriber Identity – IMSI);
  • helistaja ja vastuvõtja rahvusvaheline mobiilside terminalseadme tunnus (International Mobile Equipment Identity – IMEI);
  • kärjetunnus kõne alustamise ajal;
  • andmed, mis määratlevad tugijaama geograafilise asukoha viitega kärjetunnusele ajavahemikul, mille jooksul andmeid säilitatakse;
  • anonüümse ettemakstud mobiiltelefoniteenuse korral teenuse esmase aktiveerimise kuupäev ja kellaaeg ning kärjetunnus, millest teenus aktiveeriti.

Internetiühenduse või elektronposti osutaja peab aga alles hoidma järgmist:

  • sideettevõtja poolt eraldatud kasutajatunnused;
  • telefoni- või mobiiltelefonivõrku siseneva side kasutajatunnus ja telefoninumber;
  • kliendi nimi ja aadress, kelle nimele Interneti-protokolli aadress, kasutajatunnus või number olid side toimumise ajal eraldatud;
  • interneti-telefoni kõne kavandatud vastuvõtja kasutajatunnus või number;
  • kavandatud vastuvõtva kliendi nimi, aadress ja kasutajatunnus elektronposti ning Interneti-telefoni teenuse korral;
  • interneti-seansi alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg konkreetse ajavööndi järgi koos Interneti-protokolli aadressiga, mille on kasutajale eraldanud Interneti-teenuse osutaja, ja kasutajatunnusega;
  • elektronposti või Interneti-telefoni teenuse kasutamise alguse (log-in) ja lõpu (log-off) kuupäev ning kellaaeg konkreetse ajavööndi järgi;
  • kasutatud Interneti-teenus elektronposti ja Interneti-telefoni teenuse korral;
  • helistaja number sissehelistamisega Interneti-ühenduse korral;
  • digitaalne kliendiliin (Digital Subscriber Line – DSL) või mõni muu tunnus side algataja kohta.

Kõiki neid andmeid säilitatakse ühe aasta jooksul, seega on politsei vajadusel võimalik saada infot selle kohta, kellele sa möödunud aasta juuni teisel neljapäeval helistasid.

Miks neid andmeid küsitakse?

Kivistik sõnas, et tänapäeval on enamus inimeste vahelist suhtlust kolinud telekomi valdkonda. Seda iseloomustab kõige paremini fakt, et Eestis on aktiivseid telefonikõnekaarte rohkem kui elanikke.

Kui siia juurde lisada veel kaabelvõrkude kaudu telefoni ja arvutit kasutavad tarbijad, siis see arv näitab, et vajadus nende andmete järele on väga suur.

“Päringute arvu üle arvestust ei peeta. Kõige rohkem küsitakse andmeid kriminaalmenetluse raames, sellele järgnevad päringud, kui inimese elu või tervis on ohus ja tema asukoht on vaja selgeks teha. Oluline on see, et kriminaalmenetluse raames küsime andmeid mitte ainult inimese süü tõendamiseks, vaid ka süütuse tõestamiseks,” ütles ta.

Operaatorid: järgime seadust

Kõik operaatorid kinnitasid, et teevad asjakohase nõudmise esitamisel politseiga koostööd.

“Elisa leiab, et kui seadusandja on sideoperaatoritele vastava kohustuse pannud, on selleks järelikult põhjendatud vajadus. Elisa täidab kliendiandmete väljastamisega ametiasutustele seadusest tulenevat kohustust,” sõnas Elisa suhtekorraldusjuht Marika Raiski.

“Telia hindab väga kõrgelt oma klientide privaatsust ning järgime kliendiandmete kasutamisel ja hoidmisel kõiki õigusnorme. Niisamuti järgime elektroonilise side seadusest tulenevat kohustust teatud juhtudel neid andmeid erinevatele ametkondade nõudmisel avaldada. Leiame, et klientidel on õigus nii oma suhtluse privaatsusele kui ka turvalisele ühiskonnale,” märkis Telia jurist Evelin Rosenberg-Püvi.

“Säilitamise kohustus on seadusest tulenevalt näiteks nime, numbri ja aadressi osas. Andmeid väljastatakse vaid ametliku järelpärimise korral ning Politsei- ja Piirivalveametile edastatakse vastavad andmed väärteomenetluse seadustiku kohaselt,” ütles Tele2 kommunikatsioonijuht Kertu-Kätlin Käis.