Miks täpselt Esteloni uued kõlarid on maailmas ainulaadsed? Käisime uurimas

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Fotod ja video: Tanel Meos

Estelon on mitmes mõttes üsna ebaharilik Eesti ettevõtte. Ühest küljest on tegu inimesele tänavalt peaaegu tundmatu nimega, teisest küljest on firma üliedukas ja selle klientide seas on maailma rikkamad inimesed. Firma taga on olnud ühe mehe järeleandmatu soov üha paremat heli teha – ja nüüd on Estelonist tulnud midagi hoopis uut, läbimurre digitaalse heli maailmas.

Esteloni lugu on ilmselt paljuski firma asutaja Alfred Vassilkovi lugu, kes on kõlareid teinud kogu oma elu: esialgu Tallinna raadioelektroonikatehases ehk RETis, siis Audeses ja alates 2010. aasta kevadest Esteloni kaubamärgi all. Need kõlarid on erilised, need kuuluvad helimaailma stratosfääri, kuhu tavaline inimene ei ulatu – oma treenimata kõrvade ja rahakoti pärast.

Kõige tähtsam on kvaliteet

Kui külastame Esteloni peakorterit, kus toimub ka firma teadus- ja arendustegevus, mille viljadega tutvumine on meie külaskäigu tegelik põhjus, on tunne mõneti teine. Paljude arvates maailma parimaid kõlareid tegev ettevõte tegutseb absoluutselt märkamatul aadressil industriaalhoones Tallinna äärel. Maja allkorrusel täristab mingite tööriistadega logistikafirma tehnik ja viipab meid trepist üles. Tasapisi ilmuvad anonüümse hoone seintele pildistamist ja filmimist keelavad kleepsud, mis reedavad, et oleme õiges kohas. Meid vastu võttev Vassilkov on tagasihoidlik härra, kelle silmis on kõlaritest rääkides näha ilmselge otsusekindlus – kõige tähtsam on kvaliteet.

Estelon on paljuski lugu perefirmast, sest Alfred Vassilkovi loomingut oskavad äriks teha tütred Kristiina ja Alissa Vassilkova. Juba firmat alustades otsustati sihtida kõrgele, kõige kõrgemale, high-end helitehnika globaalsele turule. Ja see strateegia tasus end ära. Esteloni on pärjatud lugematute auhindadega ning palju kiitust on Esteloni kõlarid saanud helitehnika ekspertidelt, arvustajatelt, audiofiilidelt, kelle järgi joondub industry.

Mis paneb ühe kõlari high-end kategooriasse? Loomulikult heli, mida need audiofiilid hindavad. Aga võib-olla on see hind ise ehk kui midagi müüa 40 000 euro eest, siis liigubki see automaatselt kõrgturule? Esteloni tegevjuhi Alissa Vassilkova sõnul see päris nii siiski ei käi. “Meie kliendid, kes selliseid kõlareid ostavad, ootavad maksimaalselt kvaliteeti. See puudutab isegi seda seisukorda, milles kõlar nendeni jõuab. Just võttis meiega ühendust üks edasimüüja, kes hoiatas: kliendini oli jõudnud tema Bentley, mis oli ühest kohast tolmune ja ta saatis selle tagasi, olgu me kõlariga äärmiselt hoolikad.” Iga väiksemgi kriimuke võib ostja panna kõlarist loobuma.

Disain toob heli esile

Omaette teema on disain, sest sellise hinnakategooria kõlarid paiknevad kuulaja kodus nähtaval kohal ja on peavad välja nägema vaatamisväärsused. Estelon on läinud väga teadlikult seda teed, et ainult “disain” ei tee neid kõlareid kunstlikult uhkeks või kalliks. “Kogu kõlari disain ja materjalivalik on funktsionaalne,” rõhutab Alfred Vassikov. See tähendab, et iga sentimeeter kõlarist on kujustatud just nii, et see suudaks heli ideaalselt esile kutsuda.

Firma senine tipp on olnud kindlasti 2014. aastal valmis saanud Estelon Extreme kõlarid. Nende kõrgust saab reguleerida ja tõsta tweeterit sisaldav kõlari ülaosa ruumi suurust arvestades üles, nii et kõlar võib olla lausa üle kahe meetri kõrge. Soovituslik jaehind: 170 000 eurot kõlaripaari eest.

Millest aga üleüldse koosneb kosmiline hind? Muidugi ei reeda Alissa kõiki ärisaladusi, aga mainib, et “soovituslik jaehind” pole kohe kaugeltki see, millega kõlarid nende majast välja veerevad ning et alles mõne aasta möödudes – kui kõik läheb hästi – võiksid nemad ka majanduslikus mõttes rõõmustada. Turundamisel on väga suur roll, tuleb käia messidel ja esitlustel, olla n-ö pildis. Müügiketis on väga olulisel kohal näiteks salongid ja edasimüüjad, kes leiavad kliente ja presenteerivad kõlareid. Netikaubamajad selliste kõlarite jaoks ilmselgelt ei sobi.

Uute kõlarite tehnoloogiat on arendatud kolm aastat

Selle suve hakul tuli Esteloni majast jälle uudiseid, mille kallal on seal juba ligi kolm aastat töötatud.

Maailm muutub, möönab Alfred Vassilkov, kui oleme jõudnud peaaegu helitusse ruumi, kus seisab kaks uut kõlarit Lynx. “Ma olen aastakümneid käinud helitehnika maailma messidel. Kõlaritegijatel oli vanasti pool messiboksi signaaliallikas, sest muusika tuli LP (vinüülplaat – toim) pealt, võimendid ja trafod oli hiiglaslikud ja kõik see oli ühendatud jämedate kaablitega. Vinüülplaadil olid omad puudused, nüüd uute materjalide ja tehnoloogiatega, on kvaliteet paranenud. Kui saabus digitaalne ajastu, siis läks kvaliteet küll paremaks, aga digitaalsel audiol on jälle omad vead, rääkimata kadudega pakkimisstandarditest, nagu näiteks MP3,” räägib Vassikov. “Kui saabusid puhtad, pakkimata heli formaadid nagu FLAC, sai selgeks, et ka heal digitaalsel helil on lootust uue generatsiooni tarbijateni jõuda. Vaja on vaid head DACi ja häid kõlareid.”

DAC on digihelimaailma võlusõna – see on digital to analog converter, mis võtab digitaalse signaali ning pöörab selle analoogsignaaliks. Ehk teisisõnu, teeb nullidest ja ühtedest jälle muusika. Audiofiilide seas on DAC püha lehm ja DACe võrreldakse ja arvustatakse nagu eksootilisi veine. Piir, kus käega katsutav või õigemini kõrvaga kuuldav maailm muutub esoteeriliseks, on DACi valdkonnas imeõhuke.

Estelonil aitas teha hüppe digitaalse heli mahamängimises uude põlvkonda Andrus Aaslaid. Sõpradele lihtsalt Laid on kirglik raadioinsener, kes kogu elu väsimatult otsinud ideaalse heli valemit. Kui Alfred on pühendunud kõlaritele, siis Laid just elektroonikale, mis heli kõlarisse viib.

Seni on tõeliste high-end kõlarite ostja pidanud nende eest maksma näiteks 40 000 eurot. Ja siis avastanud, et sama summa tuleb välja käia helitehnika eest – nagu siin pildil kõlari taga. Estelon Lynx kõlarite juhtimiseks piisab aga vaid iPadist.

Keeruline tee lihtsa tulemuseni

Uue juhtmevaba kõlari loomisel seati endale lihtne eesmärk – ainult voolujuhe ja iPad. Alfred näitab meile toas kahe kõlari vahele jäävat tohutut hulka tehnikat, mis on seal illustratiivses mõttes. Neid enam vaja ei lähe.

Kõlab ju lihtsalt: iPadist heli kõlarisse mängimine. Lihtsad asjad ei pruugi aga alati lihtsad olla.

Aaslaid räägib meile Lynxi sündimise teekonnast ja ütleb, et tänapäevase digitaalse signaaliteekonna erinevaid osi vaadates sai selgeks, et kõige suurem pudelikael pole isegi mitte DACis, vaid järgmises ja viimases astmes enne kõlarit ehk võimendis. Nimelt toimub nn D-klassi võimendites – mida üldiselt peetakse täna standardiks – ikkagi paras annus “keemiat”.

Meie tavapärane digitaalne muusika, tulgu see Spotifyst, Tidalist või FLAC failidest, esineb üldjuhul PCM-signaalina. Digitaalse PCM-signaali muudab DAC kõigepealt analoogsignaaliks, siis teisendab D-klassi võimendi selle omakorda PWM-kujule, võimendab ning lõpuks moondub see erinevaid filtreid läbides kõlarimembraani liigutavaks elektrivooluks. Iga samm selles reas jätab paraku helisse jälje.

Esteloni tehnikadirektor Andrus Aaslaid

Kas aga poleks võimalik digitaalne PCM-signaal ilma igasuguste vahepealsete teisendusteta piisavalt tugevaks muuta ja alles lõppfaasis, analoogkujule teisendatuna, kõlarisse suunata?

Nagu selgus, ei pidanudki jalgratast päris uuesti leiutama, sest see oli juba leiutatud. Nimelt aastal 1999 presenteerisid Sony ja Philips digitaalset helikandjat nimega Super Audio CD, mille südameks oli helivorming DSD – Direct Stream Digital. Erinevalt PCMist, mille puhul helisignaali nivoole igal ajahetkel vastab kindel numbriline väärtus ja nende väärtuste diapasoonist sõltub heli dünaamika (nt 16 biti puhul on väärtuste vahemik 0-65535 ja heli teoreetiliseks dünaamikaks 96 dB), on DSD voog ühebitine. Trikk on DSD puhul lihtsustatult öeldes selles, et iga järgnev bitt määrab, kas helilaine peaks tõusma või langema. Kuna DSD diskreetimiskiirus on 64 korda suurem kui 44 100 kHz PCMi puhul ehk 2,882 MHz, siis on piltlikult öeldes “aega laialt” käes, et ülimalt täpselt talletada mistahes audiosignaal (ja sedavahemikus 0-100 kHz 120 dB dünaamikaga).

DSD ja PCMi headuste üle vaidlevad audiofiilid tänaseni, aga Esteloni arenduslaboris leiti hoopiski, et DSD-l on üks väga suur eelis PCMi ees. Seda varsti 20 aastat vana leiutatud, kuid siis unustusse jäänud helivormingut saab sõna otseses mõttes “otse” kõlarisse suunata, jättes võrrandist välja ennem jutuks olnud D-klassi võimendi. Tõsi, mitte siiski päris otse, natuke on ikka modulaatoreid vaja, aga siiski. Nende “natukeste modulaatorite” lihvimisega ongi Laid oma tiimiga tegelenud kaks ja pool aastat ja nüüd on juba tulemus selline, mida pole enam häbi esitleda.

Tippkõlarid Linuxi arvutiga

Mis siis Lynxi sees peidus on? Esiteks on seal Linuxil toimiv arvuti. Selles arvutis on striimer nimega Roon. Täna oskab Roon mängida heli mõnelt võrku ühendatud kettalt või Tidali voogedastusteenusest.

Järgmisena tuleb mängu Soome härra nimega Jussi Laako. Ta ei istu küll isiklikult kõlaris, aga seal on tema poolt loodud HQPlayer. Laako HQPlayer on hetkel ainus tarkvara maailmas, mis suudab peaaegu perfektselt teisendada tavalise PCM-signaali DSD-ks. Just see muusika jooksev konverteerimine DSD signaaliks panebki peakõlaris oleva arvuti huugama, edasi saadetakse signaal üle wifi – sest mäletate, mõlemal kõlaril pidi lähteülesande järgi olema ainult voolujuhe – teise kõlarisse. Ja DSD signaali edasisest käekäigust oli juba juttu, see moduleeritakse piisavalt võimsaks ja suundub “otse” kõlarisse. Lisaks hoiab mõlema kõlari heli sünkroonis veel omaette raadiosignaal.

Lihtne? Väljast vaadates ongi. Ent Aaslaiu sõnul pole vähemalt seni maailmas mitte keegi selliseid etappe kombineerinud. Nii kujutab Estelon Lynx endast uudset digitaalse signaalitekonna käsitlust, juhtmeta muusika mahamängimist ja tippklassi kõlareid stiilses korpuses.

Ja lõpptulemus…?

Seda, mis lõpuks kõlaritest kostab, on juba võimatu tekstis või videos edasi anda. Kui üldse, siis sobib selleks üks sõna: musikaalne.

Kes tahab oma kõrvaga järgi kuulata, valmistugu sügiseks, sest just siis hakkab Estelon Lynx kõlareid eeltellijatele lõpuks tarnima.

Muudetud 12.06.2017 10:50: täpsustatud Extreme kõlarite omadusi ja Lynx kõlarite tarneaega.

Märksõnad:

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.