Miks politsei kiirreageerijad Eesti küberkurjategijale voodisse ronisid?

Möödunud nädalal pidas politsei kinni 1986. aastal sündinud mehe, keda kahtlustatakse mastaapse küberkuriteo toimepanemises. Selleks, et mees vahistada, sisenesid korrakaitsjad mehe koju ootamatult ajal, mil ta voodis oli.

Põhja prefektuuri pressiesindaja Marie Aava sõnas, et sellises olukorras on kiirreageerijate kasutamine tavapärane nähtus.

“Kiirreageerijate kasutamine on täna kahtlustatavate kinnipidamisel üsna tavapärane ja kuigi alati on nende ülesandeks tagada nii kinnipeetava kui ka kinnipidajate turvalisus, siis kiirelt on vaja reageerida ka lisaks kallaletungi- või relvaohule selleks, et kahtlustatav ei saaks asuda tõendeid hävitama,” lausus ta.

Küberkuritegude talitus pidas kinni ühe viimaste aastate olulisema sihtmärgi

Üleeile pidasid Põhja prefektuuri kelmuste ja küberkuritegude talituse uurijad koos kiirreageerijatega kinni 1986. aastal sündinud mehe, keda kahtlustatakse mastaapse küberkuriteo toimepanemises. Põhja Ringkonnaprokuratuuri taotlusel viibib mees eilsest vahi all. Teda kahtlustatakse nuhkvara levitamises ja kriminaaltulu rahapesus. Arvutisüsteemide nakatamiseks kasutas kahtlustatav suunatuid reklaamikampaaniaid. Saadud andmed müüs mees edasi teistele kurjategijatele.Kahtlustatavat iseloomustab ülimalt kõrge konspireerituse tase. Mehe kinnipidamises oli kandev roll rahvusvahelisel koostööl, eriti Ameerika Ühendriikide Salateenistuse Tallinna kontoriga.Soovitame inimestel olla ettevaatlikud suunatud reklaami pakkuvate linkide avamisel. Reklaami lingile vajutades külastab kannatanu arvuti märkamatult võõraid veebilehti, enne kui jõuab soovitud lehele. Nii nakatubki kannatanu arvuti. Selle vältimiseks tasub huvi korral minna otse pakutava toote ametlikule kodulehele.

Posted by Põhja prefektuur on 16. märts 2018. a.

Põhja ringkonnaprokurör Mairi Heinsalu sõnul kahtlustatakse meest nuhkvara levitamises ja selle tulemusena saadud kriminaaltulu rahapesus.

“Tänaseks kogutud andmed viitavad sellele, et ohvrite arvutisüsteemide nakatamiseks kasutas kahtlustatav peamiselt suunatuid reklaamikampaaniaid. Sealt saadud andmeid ta ise ei kogunud, vaid müüs nakatatud arvutite võrguliiklust edasi teistele kurjategijatele. Nende seas olid nii pangakontode andmed ja paroolid, aga ka kogu muu tegevus veebis. Ehk ta levitas nuhkvara, mis oli suunatud makseteenuseid pakkuvate äriühingute ja krediidiasutuste vastu, mis kõik asuvad väljaspool Eesti Vabariiki.”

Prokuröri sõnul skeemitas mees seejärel kuritegelikul teel saadud tulu läbi erinevate kanalite endale, et raha puhtalt kätte saada.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre iseloomustab kahtlustatavat ülimalt kõrge konspireerituse tase. “Tema käekiri oli väga läbimõeldud ja tema tegevus kübermaailmas ülimalt varjatud. Kogu skeemi lahti kodeerimiseks pidime pikalt tööd tegema. Sestap on see kinnipidamine üks selle aasta suurimaid töövõite,” kommenteeris Tambre. Tema sõnul oli mehe kinnipidamises kandev roll rahvusvahelisel koostööl teiste riikide kolleegidega, eriti Ameerika Ühendriikide Salateenistuse Tallinna kontoriga.

Kahjusid hinnata ei saa

Kuna kannatanud asusid välisriikides, siis ei ole võimalik kahjude suurust hinnata, kuna isik ise ei realiseerinud pahavara levitamise tagajärjel saadud andmeid, vaid võimaldas oma tegevusega seda teha teistel.

“Taolised teod küberkuritegude maailmas on reeglina lõpuks väga suurte kahjudega, sestap oli ta meie küberkuritegude talituse üks viimaste aastate olulisemaid sihtmärke,” lisas Aava.

Vahistatu on sarnaste kuritegude eest varem karistatud nii Eestis kui välisriikides.