Ülddomeenid on olnud konkreetne nimekiri, mida laiendati vahemikus 1984-2012 kuni 21 nimeni. Nende seas tuntud .com, .net, .org. Riigitunnustele reserveeriti aga kõik kahetähelised riigikoodid. 2012. aastal otsustati reegleid lõdvendada, et anda kõigile soovijatele võimalus registreerida oma ülddomeen.
Tee .EST domeenini
Eesti interneti SA avalike suhete juht Maarja Kirtsi selgitas, et 2012. aasta taotlusvoorus ei lubatud riikide huvide kaitseks reserveeritud riigi tunnuskoode registreerida. Seetõttu ei oleks saanud Eesti ega ka keegi teine registreerida .est või .estonia nimekujulist tippdomeeni. Google küll esitas taotluse .est domeenile, kuid see lükati automaatselt tagasi.
Riigitunnusega tippdomeenide valikut laiendati 2012. aastal IDN-domeeninimedega ehk võimalusega inimestel üle maailma domeeninimede kasutamist kohalikes keeltes ja skriptides. Mõnel juhul olid need ka kolmemärgilised ehk näiteks .БЕЛ (Valgevene), kuid muus osas pole riigitunnuste nimekirja laiendatud.
See, kas .est ja .estonia domeene saab hakata kunagi registreerima, sõltub sellest, kuidas kogukonna osapooled ICANNis kokku lepivad ehk kas ja kuidas tulevikus käsitletakse riiginimesid ja -tunnuseid tippdomeenidena. “Poliitikate muutmine pole seni õnnestunud, kuid töö selles suunas käib,” lausus Kirtsi.
Mida annaks .EST domeen Eestile?
Kirtsi märkis, et .est domeeni kasutuselevõtt annaks võimaluse nii tehniliseks kui ka turunduslikuks innovatsiooniks, arvestades edumeelset e-Eestit. “.ee on nii öelda traditsioonidega tippdomeen, mille taga on väga palju lojaalseid registreerijaid ja radikaalseid muutused oleks seotud riskiga,” märkis ta.