Meieni jõudis üks Eesti esimesi Pocophone’e, vaatame seda lähemalt

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Fotod: Hans Lõugas

Meie toimetusse jõudis ilmselt üks Eesti esimesi Pocophone’e ja heidame selle pilgu peale.

Kes pole veel kuulnud, siis tegu on uue brändiga Hiinast, mille taust võiks olla umbes järgmine. Ühel hetkel sai popiks Hiina firma Xiaomi, kes üllatas tegema väga häid ja samas ootamatult odavaid telefone. Aga üllatus kulus ajapikku ära ja siis otsustas Xiaomi üllatada: firma sünnitas alabrändi Pocophone, mis peaks olema väga hea ja ootamatult odav telefon!

Meieni jõudis Pocophone F1 keskmine mudel, millel 128 GB sisemälu ja mille hind Eestisse tellides on 320 eurot.

On olemas ka sellest odavam mudel, millel on mälu 64 GB ja hind 300 eurot. Kõige kallim on Armoured Edition, millel on kevlarist tagakülg, 8GB muutmälu ja 256 sisemälu ning see maksab ligi 360 eurot.

Hindadele lisandub saatmiskulu, kui need tellida e-poest nagu see.

Esimesed muljed

Teeme siis paki lahti. Must kaas tuleb kollaselt karbilt ära täpselt sama aeglaselt nagu iPhone’il.

Karbi sees on lisaks telefonile ka USB-C otsaga laadimiskaabel, seinapistik (mis toetab telefoni Quick Charge 3.0 kiirlaadimist), nõel SIM-kaardi sahtli jaoks ja isegi üks silikoonümbris.

Telefon ise näeb välja… üllatavalt tavaline. Ekraanil on ümarad nurgad ja ülal “kulm”, mis mõnel juhul hoopis musta riba sisse peitu jääb:

Telefoni tagaküljel on kaks kaamerat ja nende all sõrmejäljesensor.

Üks kaamera teeb 12-megapiksliseid pilte, teine ainult 5-megapiksliseid, aga kombinatsioonis teevad need nüüd juba standardiks olevaid uduse taustaga portreepilte.

Kui telefoni allservas on kaks kõlarit ja laadimispesa, siis ülaservast leiame toreda üllatuse, 3,5 mm pesa kõrvaklappidele. Meenub iPhone 4, millel oli samuti kõrvaklapipesa ülaotsas.

Kui telefon käima panna, on näha, et see pole puhas Android, need pole Google’i fondid.

Telefoni saab lahti kas traditsioonilise koodi või sõrmejäljega. Kuigi telefoni reklaamitekse infrapuna-näotuvastusega, mis peaks telefoni õige näo peale avama, siis meieni jõudnud versioonis pole sellest silpigi.

Sõrmejäljelugeja töötab kiirelt ja mugavalt. Sensori ümber on parajalt kõrge äär, et näpp leiab ruttu õige koha üles.

Pocophone’il on oma skin ehk kasutajaliides, aga valida saab ka teisi.

Poco kasutajaliides sarnaneb loogikalt klassikalise Androidi või Samsungiga, mitte näiteks Huaweiga, kus kõik äpid on koduekraanil vasakule-paremale libistades näha. Siin on vana hea äpisahtel, mis tuleb alt üles tõmmates.

Kiirmenüü, mis ülaservast alla tõmmates avaneb, on suhteliselt kobakas ja täis kõiksugu infot.

Samamoodi on Pocophone’i Settings menüüs näha seda rohkust, mis viimasel ajal Androidi tekkinud on. Kogu Settings menüüst aru saamine võtaks vähemalt pool päeva õppimist.

128-gigabaidise sisemäluga telefonis on pärast esimest käivitamist juba hõivatud ligi 10 GB.

Aku kestab veel peaaegu 14 tundi, aga ega me ei ole ju telefonis õiesti ühtegi äppi käivitanud.

Telefonis on Androidi viimane avalik versioon, s.t mitte 9, vaid 8.1

Mõningaid huvitavaid teateid hüppab telefonis aga veel lahti. Näiteks hoiatab see, et antud äpp (Settings) ei pruugi täisekraanis korrektselt näha olla. Mis seal siis ikka.

Kokkuvõttes ei üllata Pocophone eriliselt millegagi, aga jätab siiski korraliku üldmulje.

Kõige rohkem tundub see panevat põntsu OnePlusile, mis on seni olnud kõige atraktiivsem “korralik, soodne ja alternatiivne” telefon. Pocophone on kõike sedasama, aga nüüd veel isegi 100 kuni isegi 200 eurot soodsamalt.

Märksõnad: ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.