Mart Parve: Mobiilioperaatoritel pole huvi enda kliente kaitsta

Seitse aastat on täis ajast, mil sõitsin autoga ja võtsin (käed-vabad seadmega!) vastu Henriku telefonikõne, kus ta käis välja idee teha tehnoloogia-alane raadiosaade. Kuku tolleaegne peatoimetaja Janek Luts andis eetriaja, Euronics ja EMT tulid saatele sponsoriks — ning septembris sai saade alata. Ajad muutuvad, kuid üks teema jääb. Nii nagu esimestes saadetes, saime ka sel nädalal rääkida mobiilioperaatorite hiidarvetest — suurtest üllatusarvetest teenuste eest, mida klient omateada pole kasutanud. See teema lihtsalt keeldub ära minemast.

Seekord saatis “Minecraftiks” maskeerunud pahavara tahvelarvutist umbes ööpäevaga üle 5000 sõnumi, andes mobiilioperaatorile juriidilise õiguse nõuda kliendilt peaaegu 700 eurot — õiguse, mida operaator ka rakendada võttis. Tarbijavaidluste komisjon käskis küll arve tühistada, kuid seda vaid formaalse nüansi tõttu, mitte sellepärast, et oleks näinud operaatoril vastutust klienti kaitsta.

Kes siis lõppude lõpuks selliste küberkuritegevuse riskide eest vastutama peaks — klient või teenusepakkuja? Riski eest vastutamiseks on vaja huvi ning võimalust. No näiteks kui sa kõnnid tänaval, on sul nii huvi kui ka võimalus mitte nutitelefoni näppides auto alla jalutada, seega mobiilioperaatorit ei ole mõistlik su tervisekahju eest vastutama panna. Teisalt hiidarvetega on asi päris äraspidine.

Mobiilioperaatoril on küll kõik võimalused sind kaitsta, sest muidugi ei taha ükski klient saata 5000 sõnumit päevas, ja seda on võimalik tehniliselt piirata. Ent huvi pole neil mingit — kui leping on korras, siis on küberkuriteo põhjustatud kahju operaatori jaoks lihtsalt lisateenistus. Samas kliendil on küll suur huvi end kaitsta, kuid võimalusi on jällegi kesiselt. Hiidarvete otsa komistavad isegi progejad ja süsadminnid, rääkimata tavakasutajatest.

Jalgratast pole siin vaja leiutada. Euroopa Komisjoni makseteenuste direktiivi kohaselt ei saa heauskselt käituv klient kunagi vastutada pangakontolt pihta pandud raha eest suuremas ulatuses kui 150 eurot, isegi kui ta on hooletu. Need kulud lähevad panga kraesse.

Jah, kui su krediitkaardinumber läheb netis uitama ja kontolt lahkub näiteks 5000 eurot, siis sinult saab pank nõuda ikkagi vaid maksimaalselt 150 eurot; sageli aga isegi mitte seda. Sellega on antud pankadele lisaks võimalusele ka huvi oma kliente kaitsta. Praeguseks näemegi, et Euroopa pangad on ehitanud planeedi ühed kõige turvalisemad süsteemid.

Kui mobiilioperaatoritele ei panda sarnast vastutust, võime kindlad olla, et sama teema sattub saatesse ka järgmise 7 aasta pärast.