Mart Parve: Euroopa Liidus on valminud digitaalse luuseri strateegia

Järgmise aasta mais jõustub Euroopa Liidu Andmekaitse Regulatsioon (GDPR). Esmapilgul on tegemist igati positiivse ettevõtmisega – kellele siis ei meeldiks “tavakodanike privaatsuse kaitsmine suurkorporatsioonide kuritarvituste eest”.

Kuid kahjuks võib see regulatsioon osutuda järgmiseks isetekitatud vigastuseks, millega Euroopa torpedeerib enda konkurentsivõimet digitaalses majanduses.

GDPR-i efekti ilmestab hästi äsjane Hiltoni hotelliketi näide – ettevõtet karistati USA-s 700 000 dollariga, samas kui Euroopas oleks trahv peale GDPR-i kehtima hakkamist 420 miljonit. See on umbes tuhandekordne vahe.

Reguleerida, karistada ja maksustada

Kui vaadata Euroopa Liidu digitaalse majanduse strateegiaid, siis sissejuhatuses räägitakse tavaliselt innovatsioonist, kuid kui edasi lugeda, ongi teemaks alati vaid see, kuidas reguleerida, karistada või maksustada asju, mis on välja mõeldud Ameerika Ühendriikides ning mida valmistatakse Hiinas.

Pilt võidujooksust, kus sabassörkija võiduplaaniks on reguleerida eest ära jooksvaid sportlasi, oleks ju isegi koomiline, kui see poleks nii kurb.

Tänast majanduslikku mahajäämust iseloomustab fakt, et maailma 10 väärtuslikeima tehnoloogiaettevõtte seas pole ühtegi Euroopa firmat. Ega ka 10 väärtuslikeima startup’i seas.

Euroopa kõige kõvem startup on Spotify, mis on USA mega-ükssarvikutest ikkagi suurusjärgu võrra väiksem. Ootaks äkki selle maksustamise ja reguleerimisega seni, kuni meil endal oleks kas või üks samasugune nagu ameeriklastel või hiinlastel?

Jah, tarbijaid ja nende andmeid peab muidugi kaitsma, ent iga ettevõtte vastutustundlik juhtkond peab tuhandekordselt kõrgemat riski arvesse võtma. Nii ongi tõenäoline, et nii mõnigi tulevikuteenus jääb meie kandis tarbijale hoopis kättesaamatuks.

Kahjud võivad olla suured

Kui tegu on uue pildijagamisäpiga, polegi vast eriti hullu – ent näiteks meditsiinis oodatakse järgmisi suuri arenguhüppeid just andmetega seonduvast. Pole võimatu, et mõni vähiravi või -ennetuse tehnoloogia jõuab üliagara reguleerimise tõttu eurooplasteni hiljem.

Lisaks teenuste kättesaadavusele mõjutab regulatsioon ka majandust. Deloitte’i uuringu kohaselt vähendab GDPR Euroopa majandust 173 miljardi euro võrra ning kaotab 2,8 miljonit töökohta ka siis, kui arvestada regulatsiooni mõju vaid internetiturundusele ja krediidihinnangutele.

Tegelikult ulatub GDPR-i mõju ka paljudesse muudesse sektoritesse. Peamiselt peaks minu arvates muretsema hoopis selle pärast, et andmeanalüüsile keskenduvad tehnoloogiafirmad, mille ärimudelit ei tea isegi veel nende ettevõtete tulevased asutajad, rääkimata europoliitikust, viivad oma äri, töökohad ja raha Euroopast mujale.