Levikom: viimase miili kaabliühendus maksaks kuni 900 miljonit, odavam on seda teha üle õhu

Foto: Liis Treimann

Levikomi juhatuse aseesimehe Peep Põldsamm kirjutab arvamusloos, et riigi rahaline toetus hajaasustusega piirkondadele oleks majanduslikult otstarbekas ja võimaldaks ülikiire interneti püsiühenduse loomisel erinevaid tehnoloogilisi lahendusi. Levikom pakub internetti üle raadilingitehnoloogia.

Tundub, et MKMis saadi aru, et 20 miljonit eurot on hajaasustusega piirkondades kaasaegse internetiühenduse juurdepääsuvõrgu (nn viimase miili) väljaehitamine ainult fiiberoptilise tehnoloogiaga väga väike summa. Eestis on MKMi analüüsi kohaselt kokku ligi 30% majapidamistest (160 000 kodu) linnaosades, eramurajoonides ja maapiirkondades, kus neil on tõsiseid probleeme tänapäevase kiire interneti (alates 30 Mbit/s) kättesaadavusega.

Nende kõigi ühendamine fiiberoptilise kaabliga maksab eri hinnangutel 600-900 miljonit eurot, mille sisse pole ilmselt veel arvestatud eramajade ja talude krundisisest kaabeldust. Isegi kui arvestada kaabli paigaldusel kohaliku omavalitsuse, sideettevõtete ja majapidamiste endi panusega, saaks probleem antud tehnoloogiaga lahendatud ainult ca 10% hajaasustusega piirkondadest. Uuel aastal valmivas toetusmeetmes on kiire interneti püsiühenduse loomise puhul kindlasti oluline silmas pidada võimalike tehnoloogiliste lahenduste paljusust.

Eestis on vajalik reaalne konkurents erinevate tänapäevaste tehnoloogiate vahel (fiiberoptiline kaabel, mobiilne side, juhtmeta lairiba, uued vaskpaarvõrgu tehnoloogiad), mis viib ka kliendi jaoks hinnad alla. Üheks mõistlikuks võimaluseks ülikiire lairiba juurdepääsuvõrgu üleriiklikuks teostamiseks, sh hajaasustusega piirkonnades asuvate majapidamiste ühendamiseks kuni majani, on hoogsalt arenevate juhtmeta ülikiire interneti püsiühenduse tehnoloogiate kombineerimine fiiberoptilise tehnoloogiaga.

Fiiberoptiline ülekandevõrk rajatakse kuni vajaliku asumini ning viimased 0,5 – 5 km kuni majani tagatakse ülikiire juhtmeta püsiühendusvõrguga. Fiiberoptilist kaabelühendust kliendini on mõttekas rajada samaaegselt piirkonnas toimuva teede-tänavate, vee-, kanalisatsiooni või muu kohaliku infrastruktuuri renoveerimise või rajamisega, kui niikuinii tehakse suuremahulisi trasside kaevetöid.

Juhtmeta lairibavõrgu lahendusi kasutavad ja arendavad mitmed Euroopa ning USA tehnoloogiaettevõtted, sh sellised globaalsed tehnoloogiahiiud nagu Google ja AT&T. Ka Euroopa Liidu DigitalEurope programm passiivse inrastruktuuri jaoks võimaldab riigil toetada sellist lahendust ning mitmes Euroopa riigis on seda ka tehtud.

Mis on juhtmeta ülikiire interneti püsiühenduse peamised eelised?

Majanduslik otstarbekus. See tehnoloogiline lahendus on üle 10 korda odavam kui fiiberoptilise kaabli paigaldus, isegi kui kaabel paigaldataks valgustus- või elektripostidele (juhul, kui need on vajalikus piirkonnas).

Ühe eramaja ühendamine kaabelvõrguga maksab MKMi poolt tellitud analüüsi kohaselt 4500-5125 eurot, samas ühe ca 4-6 ruutkilomeetril asuva 20 majaga asumi ühendamine üle õhu püsiühendusega maksab ca 6500 eurot ehk 325 eurot ühe majapidamise kohta.

Kättesaadavus ja kvaliteet. Juhtmeta interneti püsiühendus on kvaliteetne, kiire ja juba praegu kättesaadav kogu Eestis. Olemasoleva mastiga esmase otsenähtavuse puudumisel asumisisese või kliendipõhise tugimasti (ca 29 m) rajamise puhul on paigalduse ajaks maksimaalselt paar kuud, kaabelvõrgu puhul võib kogu planeerimise, kooskõlastuste ja ehituse protsess aega võtta paar aastat.

Võimalikke maastiku eripäradest (künkad ja orud, tihe mets) tingitud üle õhu püsiühenduse leviprobleeme lahendavad hõlpsasti täiendavad mastid ja repiiterid. Tänapäevased tehnoloogiad võimaldavad juhtmeta püsiühenduse kiiruseks kuni 1 GBit/s. Euroopa Liit defineerib praegusel ajal ülikiire interneti püsiühendusena 100 Mbit/s ja sellist kiirust suudavad Eestis tänasel päeval üle õhu pakkuda mitmed ettevõtted.