Paar nädalat tagasi soovitas tuttav proovida äsja Tallinnas avatud toidutellimise äppi Wolt. Tõmbasin ühel näljasel esmaspäevalõunal äpi alla ja lõin lahti: valikut on palju, alates wrapidest ja burgeritest lõpetades röstitud Atlandi tursa ja metstuviga.
Söögikoha valimine on lihtne, menüüst sobiva roa leidmine ka, edasised valikud on ohtrad. Näiteks menüüs oleva wrapi puhul saab muuta nisujahu või täistera tainast, lisada jalopenot ning muuta wrapi suurust. See pole tähelepanuväärne mitte köögi mõttes – et söögikoht valikut pakub – vaid et äpp neid valikuvõimalusi peegeldab.
Maksmine käib krediitkaardi abil ja pärast tellimuse kinnitamist näeb ekraanil taimerit, mis vaikselt nulli tiksub. Minu tellimuse puhul juhtus ajalugemises küll väike aps: alguses tegi taimer pea 15-minutise hüppe, pärast nulli tiksumist jõudis püsis veel mõnda aega ees silt “kohe”. Õnneks on taimeri kõrval kaart, kus näeb reaalajas kulleri ehk oma toidu lähenemist – just nagu Taxify või Uberi äpis.
Wolt on pärit Soomest, kuigi firma asutaja Miki Kuusi sai ideeiva endale pähe viis aastat tagasi Ameerikas, kui sõitis esimest korda Uberiga. Mõte, et ainult telefoni teel on võimalik endale sobiv teenus tellida, vormus aastaid hiljem Woltiks.
Kui mullu märtsis Wolti äpp välja tuli, oli esialgu tegu eelostude tegemise vahendiga, millega sai kohvikusse jalutada ning sabas seismata oma burrito kaasa haarata. Sügisel muutis Wolt suunda ja keskendus kojukandele, teenindades näljaseid üha enamates linnades: Helsinkis, Turus, Tamperes, Stockholmis ja nüüd siis Tallinnas.
“On kolm asja, millele me keskendume: et meil oleks hea äpp, et meil oleks head juhid (kullerid, kes toidu kohale toovad – toim) ja headest restoranidest partnerid,” ütleb Matias Nordström, kui räägime juttu Wolti värskes Tallinna kontoris Stockmannist kiviviske kaugusel. Just nende kolme aspektiga töötades tahab Wolt Nordströmi sõnul, kes kannab ametinimetust “käivitaja” või “laieneja”, konkurentidest parem olla.
1. Äpp, mis on isiklik
“Meie äpp räägib sinuga, see on isiklik,” ütleb Nordström ja asi pole tema sõnul ainult sõbralikult kirjutatud tekstides. Wolti on sisse ehitatud reaalajas kasutajatugi, mis tähendab seda, et toitu tellides on võimalik kohe Wolti meeskonnaga suhelda – kui näiteks kohalejõudmine venib, menüü on keeruline või restoran on chili con carne’s veisehakkliha asemel hoopis seahakkliha kasutanud.
Wolti kasutades näib, et siin pandud palju rõhku disainile, võib-olla ülemäära paljugi. Nordströmi jutust selgub, et see pole juhuslik tähelepanek. Kogu Wolti äpp sündis sellest, et firma asutaja Miki Kuusi sattus oma ideed arutama Elias Pietiläga, kes on väidetavalt “esimene inimene Põhjamaades, kes sai Apple'i disainiauhinna”.
2. Algoritm valib rattakulleri või auto
Woltiga tellitud toidu toovad reaalselt kohale kullerid, keda firma nimetab partneriteks. Töösuhted on nagu jagamismajanduses ikka: tegu pole töötajatega, vaid lepinguliste partneritega. Praegu on firmal Tallinnas juba 20 kullerit ja sotsiaalmeedias reklaamidega värvatakse veel inimesi, kellel peaks olema enda ratas, roller või auto.
Miks firma erinevaid transpordiviise kasutab? Siinkohal tuleb mängu Wolti majasisenetarkvara. “Selle algoritm otsustab, millist kullerit parasjagu tellimuse täitmiseks kasutada,” räägib energiline Harry Põiklik, Wolti Tallinna kontori juht, kes meie kohtumise jooksul “tulistab” nii eesti, inglise kui vene keelt.
Kui tegu on lühikese distantsiga restoranist tellija juurde, lähetab Wolt välja rattakulleri. Samuti on rattakuller eelisvariandiks, kui näljane tellija on näiteks Vanalinnas või kui linnas on tipptunni ummikud. Autokuller sõidab välja siis, kui distants on pikem, sest autos on elektrilise soojendusega (pidev 60 kraadi) termokastid, rattakulleri seljas on tavalise isolatsiooniga toidukast.
3. 15 minuti reegel, sest restoranid ei taha kvaliteedis järele anda
Kõige selle eelneva mõte on Nordströmi ja Põikliku sõnul kvaliteet. “Me tahame pakkuda parimat kvaliteeti ja täpselt seda tahavad ka restoranid,” räägib Põiklik. “Meie reegel on 15 minutit – toit peab ideaaltingimustes restoranist kliendini jõudma veerand tunniga."
Selle reegli tõttu ongi ka peenemad restoranid nõus Woltiga koostööd tegema. "Bocca omanik pole õnnelik, kui klient saadab tagasiside, et toit polnud värske,” selgitab Põiklik, miks sellised söögikohad teiste toidukulleritega koostööd ei tee. Wolti 15 minuti reegel on aga piisav kvaliteedigarantii.
“Täpselt samal põhjusel ei leia Woltiga süüa ka näiteks Nõmmel või Pirital. Me pole nõus kvaliteedis järele andma ja kesklinnast sinna süüa tooma, sest see võtaks rohkem aega,” räägib Põiklik. "Aga me laieneme kindlasti sinna, andke ainult pisut aega."
Selgituseks peab mainima, et 15 minuti reegel ei tähenda, et äppi lahti lüües saaks veerand tunni pärast süüa. Igal restoranil on oma ajakava, millega soovitud söök valmis tehakse ja kui toit on valmis, siis lubab Wolt selle 15 minutiga kohale tuua. Seda näeb äppi sirvides ka restoranide nimekirjast, kus on juures orienteeruvad ajad, kaua neil söögi valmimine aega võtab.
Aga hind?
Lõppkokkuvõttes võib Wolti äripotentsiaali suhtes tekitada skepsist hind. Iga tellimuse täitmine maksab €3,5. Lisaks kehtib €7 miinimumarve reegel – kui tellid alla selle, kerkib arve ikka seitsme euroni.Wolt on küll Soomes edukalt käima läinud (iga nädal tehakse 10 000 kuni 15 000 tellimust), aga nii seal kui ka Rootsis on elatustase selgelt kõrgem kui Eestis. Kas Tallinnas jätkub piisavalt sööjaid, kes on nõus kontorilõuna eest maksma seitse ja rohkem eurot?
Nordström jääb vankumatult optimistlikumaks ja ütleb, et esimesed nädalad Tallinnas on firma tegijaid “väga positiivselt üllatunud” ilma täpsemaid arve lisamata. Põiklik omalt poolt lisab, et täiesti puutumata on see turg, mis puudutab peenema otsa restoranide kojukannet ja nõudlust selle järele on.
Ning justkui väikeseks eneserahustuseks tuletavad Wolti tegijad meelde, kui tugev vundament firmal on vähemalt Tallinnas äri proovimiseks. Aprillis sai Wolt Rootsi investoritelt 12,4 miljonit dollarit ja Wolti nõukogus istuvad sellised Soome IT-äri megastaarid naguRisto Siilasmaa jaIlkka Paananen.
