Kuidas Elisa välismaal interneti kasutamist konkurentidega võrreldes teisiti hinnastab ehk miks järelevalve seda uurima hakkas?

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Eelmisel nädalal käis uudistest läbi teade, et Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) alustas menetlust Elisa suhtes, sest nad tuvastanud mõned rikkumised tarbijate teavitamises. Mida see tegelikult tähendab ja mis on see üks asi, mida Elisa Euroopa rändlushindade juures konkurentidest teisiti teeb, mis selle uurimise põhjustas? Rääkisime kõigi kolme mobiilioperaatori esindajatega ja saame selle olukorra nüüd lahti selgitada.

Kogu juhtumi selgitamiseks tuleb alustada faktist, et suvest kehtivad Euroopa Liidu piires reisimisel andmesidekasutusele uued ja üsna madalad maksimumhinnad. Kõnedele ja SMSidele samuti, aga antud juhtum puudutab just andmesidet, nii et keskendume sellele.

Kokkulepe ütleb, et ükski operaator ei tohi Euroopa Liidu piires reisiva kliendi käest küsida ühe gigabaidi eest rohkem kui 7,70 eurot pluss käibemaks ehk Eesti puhul 9,24 eurot gigabaidi eest. Seega, kui sa lähed Eestist Euroopasse, avad seal oma telefoni ja hakkad andmesidet kasutama, siis maksimaalne hind, mida su Eesti operaatori võib su käest selle tegevuse eest küsida, on 9,24 eurot gigabaidi eest. Kuna aga rändluse puhul räägib kogu tööstus just ilma käibemaksuta hinnast 7,70 eurot gigabaidi eest, siis selguse huvides teeme siin artiklis seda edaspidi ka meie.

Puudutab 90% klientidest

Aga andmesidet Euroopas saab ka palju odavamalt. Kõik Eesti operaatorid on turule toonud uued kõnepaketid, mille hinnas sisaldub andmesidemaht nii Eestis kui Euroopas kasutamiseks. Paketihinna järgi arvutades on gigabaidi hind palju odavam, kui 9,24 eurot gigabaidi eest ja seda ka Euroopas reisimisel.

Elisa juhtum puudutab stsenaariumit, kus inimene pole veel üldse Euroopa Liidu paketiga liitunud ja läheb oma telefoniga välismaale. Kogu küsimus on selles, et mis siis saab ehk millise hinnakirja järgi operaator sel juhul raha küsib. Selliseid kliente on Elisal palju, üle 90% klientidest pole Euroopa Liidu pakettidele üle läinud.

Suvest kehtiv üle-Euroopaline regulatsioon näeb ette, et sellisel juhul rakendub kas gigabaidihind 7,70 pluss käibemaks või kui klient ise selleks selgelt soovi avaldab, võib talle Euroopa Liidu gigabaite müüa ka paketis ja mingi teise hinnaga (sel juhul odavama, kui 7,70 pluss käibemaks, sest üle selle ei tohi mitte mingil juhul küsida).

Telia ja Tele2 klientidel just nii ongi: kui maht lõppeb või kliendil üldse Euroopa Liidu paketti polegi, maksavad nad välismaale sattudes automaatselt iga gigabaidi eest 7,70 eurot pluss käibemaks. Kes soovib, saab jooksvalt näiteks suurendada paketti või osta korraga mingi suurema koguse lisamahtu, kus gigabaidi hind on odavam, kui 7,70 eurot. Oluline on aga just see, et selle paketi ostmiseks peavad kliendid ise mingi liigutuse tegema, näiteks vasta SMSi saatma. Kuni nad seda ei tee, maksavad 7,70 gigabaidi eest.

Elisas on hind odavam, aga keerulisem

Elisas kehtib aga teistsugune loogika. Elisaga liitumise hetkel teeb klient valiku, kas ostab sellisel puhul päevapileti või kasutab gigabaidihinda. Selle valiku jätab Elisa meelde ning hiljem on seda võimalik teeninduses ka käsitsi muuta, aga just see valik on aluseks, kuidas Elisa kliendile välismaal internetimahtu müüb.

Kui klient on valinud, et tahab gigabaidipõhist hinda, siis saab ta automaatselt selle. Kui klient on valinud, et tahab osta päevapileti, siis saab ta automaatselt selle. Päevapiletis on 400 MB andmesidemahtu ja see maksab 2.50 eurot koos käibemaksuga ehk ühe gigabaidi hind tuleb sellisel juhul 6.40 eurot. Päevapileti plussiks on asjaolu, et see on umbes kolmandiku võrra soodsam, kui 7.70 pluss käibemaks ehk 9.24 eurot, miinuseks aga asjaolu, et see 400 MB tuleb ette ära osta ja seda saab kasutada ainult välismaal, koduvõrku see ei laiene.

Põhjus, miks Elisa järelevalve alla sattus, ongi selles hinnaskeemis. TJA seisukoht nimelt on, et klient peaks iga kord välismaal telefoni avades ise selle valiku tegema, kumba hinda ta kasutada tahab, kas gigabaidipõhist või päevapiletit. Elisa seisukoht aga on, et kui inimene on ühe korra selle valiku ära teinud, siis pole otstarbekas teda iga kord selle küsimusega tüüdata, kui ta välismaal lennukist välja astub. Kes tahab, saab iseteeninduses selle valiku iga kell ära muuta.

Elisa teatel on praegune olukord selline, et nad on TJA-le oma vastuse andnud ning mõtlevad välja parimat lahendust, kuidas teha nii, et nii kliendid kui TJA oleksid rahul.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.