Seda, kas sõna ka päriselt sõnaraamatusse jõuab, mõjutab see, kas seda ka päriselt kasutatakse. “Kui meie näeme ja registreerime, et neid kasutatakse, siis me nad sõnaraamatusse ka võtame,” lausus Langemets.

Kuna uusi sõnu üritatakse seletada EKIs iga päev, siis on uude ÕSi jõudmas ka mitmed moodsa tehnoloogiaga seotud sõnad, näiteks võib raamatut avades otsida sealt sõna “voogedastus”, kuid sel korral jääb “plokiahel” välja.

Uued sõnad on juba sõnaraamatus

Seletavasse sõnaraamatusse on vahepealsel ajal jõudnud juba ohtralt uusi sõnu, mis IT-teemadega tuttavamatele inimestele võõrad ei tohiks olla.

Näiteks sai 2016. aastal uue seletuse sõna “abortima”, mille seletusena võib nüüd näha ka “mõne programmi täitmist enneaegu lõpetama”.

2014. aastal jõudis seletavasse sõnaraamatusse aga sõna “ajatempel”, mille selgituseks on: digitaalne tõend, mis võimaldab kindlaks teha digidokumendi või muu sellise loomise aja.

Abstraktsematest sõnades on definitsiooni saanud ka “rastergraafika”, mis tähendab raalgraafikat, kus kuva esitatakse ridade ja veergudena paiknevate pikslite massiivina.

Uus on ka sõna “võrgundus”, mis tähendab millegi võrguks ühendamist.

Alles sel aastal defineeriti aga sõna “vlogi”, mis tähendab video vormis peetavat päevikut, mis sisaldab ajaliselt järjestatud perioodilisi ülesvõtteid ning võib olla avalik ja kommenteeritav.

Uued sõnaraamatud peagi siin

Osad eelmainitud sõnadest on juba sõnaraamatute veebiversioonidest leitavad, teised aga alles lisandumas. Uus õigekeelsussõnaraamat antakse ametlikult välja 20. novembril, seletav sõnaraamat aga 3. detsembril.

“Uusi sõnu defineerime, nagu me oma uurimistöö järel oskame. Arvestada tuleb, et need mõlemad sõnaraamatud on eeskätt üldsõnaraamatud. Meie püüame sõnu seletada nii, et tavaline inimene sellest aru saaks,” märkis Langemets uusi sõnaraamatuid tutvustades.