Kuidas ma ilma rahakoti ja rahata poes käisin ning seda ka edaspidi teha plaanin

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Telia ja Kaubamaja tegid mTasku äpi, kuhu saad oma rahakoti virtuaalselt kolida. Lisa sinna oma panga ja kliendikaardid ja vajadus rahakoti järele väheneb tunduvalt.

Hiljuti loobusin põhimõtteliselt sularahaga sehkendamisest – see on efektiivne ehk vaid lärmakatel, higistel ja rasvastel suvefestivalidel, kus “Meil just sai tšekiprinterist paber otsa ja kaardimakseid praegu teha ei saa,” ja kus su seljataga on kümme näljaselt karjuvat kultuurihuvilist, kes panevad sind soovima, et sa võimalikult kähku oma ostu tehtud saaksid ja kaugele ära läheksid.

Järgmine loogiline samm on loobuda ka kaardist ja neist nõmedatest pabertšekkidest, ainuüksi mille pärast raiutakse maha kümme miljonit puud. Igal aastal ja seda vaid nende tšekkide tarbeks, mida USA asutused väljastavad. Ja selleks, et see tšekk hetk pärast printerist väljumist prügikasti maanduks.

Ja siis need kaardid kah, mida ainuüksi mul on rahakotis umbes seitse. Kaks pangakaarti, ühe poe kliendikaart, taksokaart, töökoha uksekaart, ID-kaart ja veel üks taksokaart. Mulle piisaks vaid ID-kaardist, kui mu telefon saaks ülejäänud kaartide virtuaalse hoiustamisega hakkama. Ja Telia väidab et saab, läbi mTasku äpi.

Proovime ise järele

Proovime. Laen äpi alla ja loon konto, kusjuures minu konto seostatakse minu mobiilinumbri ja mobiil-ID sertifikaadiga, järjekordset parooliga kontot, mis meelest läheks pole vaja teha. Edasi tuleb lisada pangakaart, mis samuti nõuab vaid füüsilisel kaardil olevate numbrite telefoni ümber toksimist. Ja kuna tegu on siiski rahaga tegeleva äpiga, palutakse mul seadistada ka neljakohaline PIN-kood maksete autoriseerimiseks.

Aga kaarte saab lisada veelgi. Valin nimekirjast partnerkaardi ja vajutan “Lisa”. Plõksti, tekib äppi minu nimega ja partnerkaardi numbriga virtuaalkaart, koos kehtivusajaga ja puha.

“Huvitav, kust see info nüüd nii kähku tuli, et mul partnerkaart on…” käib mõte läbi pea. Aga kas see on kokkuvõttes oluline?

Kõik töötas ju välkkiirelt. Ja nagu ütles Arthur C. Clarke, “Iga piisavalt arenenud tehnoloogia on maagiast eristamatu.”

Seega, jätan muretsemise selle üle, kust mTasku minu andmeid võtab – neid on ilmselt nüüd terve internet täis ja tekib iga hetk juurde, ning siirdun poodi.

mTasku oskab kassaseadmetega suhelda läbi QR-koodide või üle NFC. Kuna kasutan iPhone’i ja Apple endiselt ei lase arendajatel telefonis olevat NFC-kiipi makseteks kasutada, pean telefoniga skaneerima selveri puldiriiuli kõrval olevat QR-koodi.

Telefon hakkab käes värisema ja samal hetkel karjatab riiulis olev iseteeninduspult valjuhäälselt, ekraanil vilkumas “Tere Jakob! Head ostlemist!” stiilis kirjad. Võtan puldi, jalutan läbi poe, skaneerin tooteid ja pistan nad otse kotti. Siin on kõik tavaline.

Kuidas raha arvelt kaob

Põnevaks läheb alles siis, kui jõuan teise otsa ehk maksmiseni. Lükkan puldi selleks ette nähtud avasse ning siirdun iseteeninduskassasse. Nüüd tuleb jälle telefoniga QR koodi skaneerida, edukast skaneerimisest annab märku värisev telefon ning kiri “Kassa töötleb infot” selle ekraanil. Kassa muide teatab, et koostab tšekki ja hetkelise mõtlemise järel küsib, kuidas soovin maksta, valida on kas kaardiga või mTasku äpi abil.

Seega, saaksin mTasku äppi kasutada ka siis, kui ma pangakaarti poleks rakendusse lisanud. Aga ma lisasin, seega vajutan ekraanil mTasku valikule. Seepeale soovitav kassa järgida juhiseid telefonis, kuhu on ilmunud nupp, mis lubab mul maksma siirduda.

Nupule vajutamise järel pakutakse mulle valikut pangakaartidest, mis äppi sisestatud ja pärast kaardi valimist pean sisestama algselt seadistatud PIN-koodi. Telefon ja kassa teevad veidi hookuspookust ja telefoni kuvatakse minu ostutšekk, samal hetkel kui panga äpp saadab mulle push teate selle kohta, et minu kontolt liikus raha.

Kaks pisikest virinat ka

Minu meelepahaks suhiseb aga kassa puuteekraani kõrvalt printerist välja ka paberkoopia tšekist. Sellest samast tšekist, mis mu telefonis on. Ma ei taha seda. See on digikujul olemas mu telefonis ja kindlasti kusagil serveris ka.

Kui ma seda printida tahaks, läheks ma koju ja prindiks ta seal välja. Ärge andke palun mulle seda pahna ja jätke mõni puu selle arvelt kasvama. Hiljem avastan äpi seadetest võimaluse tšeki printimine välja lülitada, aga seda oleks võinud rakendus näiteks esimesel maksmisel küsida. Tahad tšekki? Ei? Jah? Mitte kunagi! Kahjuks seda seadistust veel Selveri automaatkassa ei toeta, nagu kinnitab Geeniusele Tallinna Kaubamaja Grupi IT direktor Andreas Leznevsky. Alternatiiviks on eemaldada kassa ekraanil olev linnuke valiku “Soovin tšekki,” eest.

Teine mõte, mis protsessi läbides pähe kargas – kõik see QR-koodide skaneerimine, ribakoode lugev pult, peaaegu iseenesest toimuv makse on ütlemata mõnus ja modernne. Nüüd oleks üks pisike samm veel ja see oleks kõik veelgi veidi ägedam.

Miks mitte säästa kasutajat PIN-koodi sisestamisest ja lubada mul end autentida hoopis sõrmejälje (Touch ID) või näo (Face ID) abil? Siis hakkaks kogu asi meenutama juba veidi Amazon Go nutipoodi, ainult selle vahega, et seal ei pea ühtegi asja ise skaneerima. Ka siin on põhjalikuma kaevamise järel rakenduse seadetes tegelikult lahendus olemas. Nimelt on võimalik lülitada välja äpi avamisel küsitav pin kood ning pangakaardile vajutades on võimalik aktiveerida automaatmakse, mis tähendab, et kuni 25 eurosed maksed sooritatakse automaatselt ilma pin koodi küsimata, täpselt nagu viipemaksegagi.

Kokkuvõttes on aga mTasku Eesti poodlejatele ütlemata vahva ja tore lahendus. Mina jätan poodi minnes nüüd oma rahakoti taskusse. Vähemalt taskusse, kui mitte koju.

Täiendatud 17.02.2018 kell 13:00 äpi seadistusvõimaluste osas

Märksõnad: , , , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.