Kõigest paar tundi enne seda, kui üks Eesti idufirma teatasteisipäeval viimase aja ühest suurimast investeeringust, istusid Toompeal Stenbocki majas koos taas peaminister Taavi Rõivas, Eesti startupide esindajad ja riigiametnikud. Teemaks: kuidas seadusandlust nii kohendada, et startupidel rohkem kasvuruumi oleks.

Esimene teema oli optsioonide maksustamine, mis startupidel hambus juba nii pikka aega, et ümarlaual osalenud Sten Tamkivi tõi optsioonidest rääkides näiteks Skype’i, eBay ja Microsofti tehingud. Startup-maailmas võib see tunduda iidvana teema, aga probleem pole kuhugi kadunud: “Kui ka vaadata viimasel ajal raha tõstnud Eesti startupe, siis neil kõigil on täpselt seesama mure.”

Probleemi sisu on see, kuidas riik maksustab optsioonidega saadud tulu.Kui töötajateeb nendega saadud osaluse vähem kui kolme aastaga rahaks, arvestatakse rahalt erisoodustusmaksu justkui tegu oleks palagaga. “Tegelikult tähendavad optsioonid ja osalus ikkagi töötaja riski ja pühendumust, investeeringut oma tööandjasse,” selgitas Tamkivi.

Kolmaastat on veidi ebamäärane piir, tehnoloogiaäri tsüklid on muutunud aga lühemaks ja firma võib ka näiteks kahe aastaga teha eduka exit-i.Eesti riskikapitalistid on teinud soovituse erisoodustusmaks optsioonidelt üldse kaotada, aga Rõivase sõnul ei saa sellist käiku teha, sest see võiks avada tee kuritarvitusteks.

“Lahendus on arvestada proportsiooni, kui [ettevõte müüakse maha] näiteks kahe aastaga, siis ainult see osa optsioonidelt maksustatakse tulumaksuga,” rääkis Rõivas väljapakutud kompromissist. Tema sõnul on oluline just keskenduda full exitile ehk kui kogu ettevõte müüakse maha. Nii ei teki võimalusi süsteemi kuritarvitusteks, kus näiteks palga asemel hakataksegi andma jupikaupa optsioone.

Kuidas saada peredega professionaalid Eestisse?

Teine teema, mis ümarlaual seekord jutuks oli: lasteaia- ja koolikohad välismaalastest töötajatele.Jobbaticali asutaja Karoli Hindriks rääkis, et Eesti startup-ettevõtetesse ei saa tuua kogenud professionaale, kui neil pole oma lapsi kuskil koolitada. Tema sõnul on see üsna tõsine probleem, kui Eesti tahab saada olulisemaks tehnoloogiakeskuseks, sest praegu sobiks keskkond ainult noorematele inimestele, kellel veel peret pole.

“Reaalne plaan on Euroopa kool praegustest ruumidest uude kohta viia,” rääkis Rõivas, mis võiks lasteaia- ja koolikohtade nappust leevendada. "Haridusministeerium on pakkunud, et see võiks olla Tehnika tänaval endise transpordikooli ruumides. See võimaldaks õppekohtade arv viia 200-lt 600-le, neist 80 võiks olla lasteaiakohad,” selgitas Rõivas ja lisas, et see vajab suuri investeeringuid ja võtab paar aastat.

Plaani realiseerudes tekiks juurde märkimisväärne hulk kohti, samas ei lahenda see kogu probleemi. “Meil on suurepärane UX-disainer Brasiiliast, kel on neli last, aga nad ei ole prantsuse keelt õppinud,” tõi Hindriks näite, miks Euroopa kooli vanema õppeastme saksa või prantsuse keele oskuse eeldus välistab võimaluse seal õppida. Üle jäävad Inglise Kolledž, kus pole kohti, või ligi 19 000-eurose aastamaksuga International School.

Lisaks arutati võimalust nn startup-elamisloaga lihtsustada töötajate ajutistEestisse toomist, mille puhul luuakse ilmselt pädev töörühm või ogran koos startup-kogukonna esindajatega. Selles oleks parem hinnata, kuivõrd elamisloa soovija sobitub startup-ettevõtte profiiliga ja kvalifitseeruks loa saamiseks. Samuti arutati võimalustväärtpaberite konto avamise lihtsustamist ja bürokraatia leevendamist, mis laseks välisinvestoril üldse mõelda Eesti ettevõttesseinvesteerimise peale.

Startupide kõrval võidaks ka Swedbank ja farmaatsiatööstus

Startupide ümarlaud peaministri juures pole ainult ühe valdkonna ettevõtjate koduste murede lahendamine, kinnitavad osalejad.

Esiteks on tehnoloogiaäri väga globaalse iseloomuga ja kui Eestis on mingis valdkonnas ettevõtjal takistus ees, siis paneb see ettevõtja kiiresti oma äri teise riiki viima. Ehk nagu selgitas sundseisus valikut Karoli Hindriks: “Startupi tegijal jääb üle kaks võimalust: minna Eestist ära või minna peaministri jutule.” Rõivas on osalejate sõnul väga valmis startup-kogukonna muresid kuulama ja mis tähtsamgi, neid selgitama või tähtsustama tegelikke muudatusi ettevalmistavatele ametnikele.

Ent samas ei puuduta seadusemuudatused, mida startup-ettevõtjad tagant lükkavad, ainult neid.

Kui optsioonide maksustamine Eestis muutuks “mõistlikumaks” s.t seda käsitletaks tulu, mitte palgana, siisoleks suurimad võitjad hoopis näiteks Swedbank ja maailma farmaatsiatööstuse Eesti esindused, kes optsioone jagavad. Lasteaia- ja koolikohtadest oleks kasu aga kõigil ettevõtjail, kes Eestisse tööjõudu toovad.

Fotod: Tauno Tõhk (Riigikantselei)