Nagu teada, ei pääse paljud eurooplased e-poodi, kuna nende IP-aadress on “vales” riigis ehk e-poed tegelevad põhjendamatu geoblokeerimisega. Kui nad isegi sellest mööda saavad, siis järgnevad raskused maksetega, sest e-pood ei pruugi aktsepteerida teise riigi krediitkaarti.
Ja viimane samm, kui juba näib, et e-poes saab isegi maksta, on kauba kojutarne. Pole haruldane mõnes Amazoni Euroopa poes näha teadet “This item does not ship to Estonia” (seda kaupa ei tarnita Eestisse) ilma mingi põhjenduseta. Kui aga tarne toimubki, näib hind olevat laest võetud. Näiteks riigist A riiki B võib tarne olla hoopis erinev tarnimisest riigist B riiki A.
Laest ei tohi enam pakiveo hindu võtta
Ööl vastu neljapäeva saavutati Strasbourgis kolmepoolsetel läbirääkimistel – ELi murrakus triloogil – kokkuleppe pakiveo määruse kohta.
Näiteks peab piiriülese pakiveo puhul nüüd selgelt lahti kirjutama, kuidas mingi hind kujuneb. Tahtmata sekkuda vabasse turgu ei kehtestata mingit ranget hinnapiiri, palju Euroopas paki saatmine peaks maksma. Aga selline hindade lahtikirjutus peaks looma konkurentsi ja läibpaistvust, et tarbijad ja ka pakke saatvad-tellivad ettevõtjad näeksid, miks tarne maksab just nii palju nagu maksab. Paremaks võrdluseks pannakse hinnad ühele veebisaidile üles.
Euroopa riikide järelvalveasutused saavad ka rohkem õigusi, et vajadusel hindu reguleerida, kui paki saatmiseks välja käidud hind ei tundu õiglane. Sellele lisanduvad selged nõuded, kuidas pakiveohindu tarbijatele näidatakse, palju maksab kauba tagastamine ja kuhu kaebused edastada.
Plaani peavad veel kinnitama Euroopa parlament ja nõukogu, see peaks lõplikult jõus olema üle Euroopa 2019. aastaks.
Pakiveo määrus peaks kokku käima põhjendamatu geoblokeeringu lõpetamisega, mis samuti triloogil novembri lõpus kokku lepiti. Selle järgi ei tohi ostjat diskrimineerida tema rahvuse, elukohariigi või asukoha järgi. Geloblokeeringu piiramise määrus jõustub 2018. aasta jooksul.
