Eesti on haruldane riik selles mõttes, et kõik lepingulised elektritarbijaid on varustatud kaugloetavate mõõdikutega (kui elad korteris ja sul ei ole, siis tegelikult on lepinguline klient korteriühistu ja sellel on kaugloetav mõõdik küll). See tähendab, et Eleringil on andmebaas kogu Eesti elektritarbimisest ja tootmisest.

6 miljardit andmerida Eesti elektrisüsteemi kohta

Mida siis täpsemalt tehti?

WePower võttis sealt välja kogu eelmise aasta elektrituru andmed, mida oli kokku 6,132 miljardit rida.

Muide, andmeid jagab Elering anonüümselt. Kas küpsetasid öösel kooki või ei, seda startupid ei näe.

WePoweri eesmärk on ehitada energiaplatvorm, kus (rohe)energiatootjad ja tarbijad saavad elektriga tehinguid teha usaldusväärselt, nii et andmed tehingute kohta jäävad võltsimatusse Ethereumi plokiahelasse.

Lihtsalt Eesti andmed plokiahelasse ümber kopeerida oleks olnud “pisut” ressursimahukas, kuna Ethereum on justkui üle maailma laiali jaotatud arvuti ja iga liigutus sellega maksab raha ja aega. “6,132 miljardi andmerea otse salvestamine oleks võtnud ligi 14 aastat ja maksnud meile 210 miljonit eurot,” ütles firma leedukast juht Nick Martyniuk.

Tõestatud: terve riigi energiaandmed plokiahelas

Firma eestlasest kommunikatsioonijuht Annika Ljaš rääkis Geeniusele, et seepärast tehti andmetega veidi optimeerimisi, iga tunni kohta käivad andmed koondati näiteks päevasteks. Nii suudeti Eesti aastased energiatootmise ja -tarbimise andmed edukalt Ethereumisse tõsta. Kokku kirjeldasid andmed 24 teravatt-tunni energia liikumist, millest genereeriti 38 miljardit tokenit – niiöelda digitaalset tõendit, millega saaks kaubelda, kui WePoweri äri käima läheks.

“Tõsiasi on see, et meil oli vaja kuidagi kontrollida, kas selline mõte on üldse teostatav: energiatarbimise ülekandmine plokiahelasse. Kui Eestit poleks olnud, oleks seda tõenäoliselt tehtud eksperimendi huvides väljamõeldud või kunstlike andmetega,” rääkis Ljaš. “Aga kuna Eestil on juba need andmed olemas ja me saime neid kasutada, tõestasime ära: terve riigi energiaandmed saab plokiahelasse kanda.”

Kauplemiseks läheb hoopis Austraalias

Tõsiasi on, et tegelikult Eesti andmetega mingi kauplemine veel pihta ei hakka.

WePower on igas mõttes rahvusvaheline firma ja kuigi startupi arendusmeeskond on Eestis ja katiseid tehti Eesti andmetega, siis tegelikult sihitakse hoopis Austraalia turgu.

Austraalias on ebaefektiivne ja väga kõikuv elektriturg, kuigi suvekuudel on taastuvenergia hinnad juba väga soodsad, selgitab Ljaš. Just seepärast tahab WePower seal kokku viia energiatootjad ja keskmise suurusega ettevõtted – näiteks andmekeskused, keemiatööstuse või teised firmad, kelle elektriarved võivad olla kolossaalsed.

Senised lepingud on paberil ja üüratult keerulised

“Maailma mõttes väga suured elektritarbijad toodavad ise enda energia, võtame näiteks Apple’i,” selgitas Ljaš. Teised aga kasutavad lepingut nimega Power Purchase Agreement ehk PPA. “Tegu on juriidiliselt väga keeruka ja aastaid aega võtva lahendusega. Meie tahame just sellised lepingud asendada digitaalse teenusega.”

Kui WePoweri teenus aasta lõpus Austraalias käivitub, saaks elektritarbijad sõlmida platvormil otse lepinguid taastuvenergia tootjatega ja nii peale keskkonnavõidu ka soodsama hinnaga elektrit.

Eesti andmed tõestasid, et plokiahelat saab sellisel puhul kasutada. Ljaši sõnul ei panda kõiki andmeid plokiahelasse, mis oleks kallis, vaid ainult kõige tähtsam osa energiatehingust: müüdud energia kogus ja hind.

Ekspertide sõnul on kogu plokiahela ja energeetika vallas palju lahtisi küsimusi. Näiteks kui efektiivne plokiahel suuremate süsteemide jaoks on ja kas see on lõpuks üldse vajalik.

Kuid WePoweri eksperiment näitab, et ühe riigi energiaturu saab plokiahelasse tõsta küll ning Ethereum on selleks piisavalt küps, et majutada üle mitme aasta kestvaid energiamüügi tehinguid.

Täpsem raport WePoweri eksperimendi tulemustest on loetav siit.