Mart Parve: Kes jääb Bitcoiniga lõpuks lolliks?

Üks investorist sõber armastab nii umbes kord aastas küsida: “Noh Mart, mis on uus Bitcoin (või Facebook või mis iganes tehnoloogiline vara parajasti suure hinnahüppe on teinud)?”

Õige vastus on muidugi, et uus Bitcoin on see, mille kohta me täna ei tea, et see on uus Bitcoin. Kui me teaks, et see on uus Bitcoin, oleks kõik juba ostmas ning hind juba kõrgel. Elementaarne.

Kui näiteks tehnoloogiafirmade aksiate kohta võib vähemalt tagantjärgi öelda, et “Jaa-jaa, see oli tegelikult prognoositav, et inimlik edevus ennast näidata ning laike koguda leiab väljundi sotsiaalvõrgustikes, ning Facebook pidi võitma, sest Zuckerberg on algusest peale tugev juht olnud”, siis Bitcoini hinnarallile ei ole ratsionaalset seletust tekkinud ka pärast kogu seda rallit (kuigi jah, ralli ei pruugi kaugeltki läbi olla).

“Suurema lolli fenomen”

Lõviosa Bitcoini hinnast moodustab “suurema lolli fenomen” – olen loll ja ostan 10 000 euroga tükist Bitcoini, et see siis müüa sellele lollile, kes on nõus 11 000 maksma, ja nii edasi. Väiksem loll tuleb tehingust välja targana, ning päris-lolliks jääb ainult see, kes enam suuremat lolli ei leia.

Seega vähemalt seni on Bitcoini-ostjad olnud lollid vaid kujundlikus mõttes – tegelikult osutuvad paljud neist väga nutikaks.

Praktiliste asjaoludega on seletatav vaid väike osa Bitcoini hinnast. Jah, osad inimesed soovivad oma raha-asju ajada valitsuste silma alt eemal, ja usaldus päris-raha vastu võib olla seoses valitsuste meelevaldse rahapoliitikaga („rahatrükkimine”) vähenenud. Blockchaini-tehnoloogial (nutilepingud jms) ma siin pikemalt ei peatu, sest see on teine teema.

Kuidas ennustada, mida lollid (või “lollid”) kokku ostma hakkavad? Pöördun tagasi sama investorist sõbra ühele lemmikmõtteterale: “Kui raha põleb, siis kusagil tassib keegi rahapakke juurde ning õhutab tuld.”

Näiteks kinnisvaramullide taga on tavaliselt (kesk-)pankade ja valitsuste teadlikud sammud: peamiselt madalad intressid, rahatrükk ja maksusoodustused, mille eesmärgiks majandus ja kinnisvaraturg käima tõmmata.

Kas keegi õhutab tuld?

Lõpuks on rõõmsad nii poliitikud, pankurid kui ka kinnisvaraarendajad – arve maksab aga kodu-ostjast laenuvõtja. Raha ju tegelikult ei põle, vaid vahetab lihtsalt omanikku.

Üks huvitav küsimus selle kõige juures ongi see, kas Bitcoin on (üsna ebatavaline) “isepõlev lõke” või leidub ka siin tarkasid tuld õhutamas. Kui “päris-turud” on hoolikalt reguleeritud ja valvatud, et manipulatsioone ära hoida (mis muidugi alati ei õnnestu!), siis Bitcoini manipuleerimist ei saa keegi takistada – manipuleeri aga, kui sul selleks jõudu on.

Kas kellelgi siis on jõudu? Ei tea, ja ega ei pruugigi kunagi teada saada. Ent huvitav ikkagi!