Lisaks saab erakirjakasti kaudu infot inimese sidevahenditest, suhtlusringkonnast, viimiskohtadest, seoseid teiste suhtlusplatvormidega, kuhu samuti ligipääs saadakse. Sama infoga saab proovida sisse logida ka ohvri tööalasele e-posti kontole.

“Selliste rünnete tõkestamine on julgeolekuasutustele paras pähkel, kuna tegu on inimeste privaatsete andmetega,” möönab kapo.

Suuremad meiliteenusepakkujad nagu Google ja Yahoo koguvad ka ise avalikest allikatest ja rahvusvahelistelt küberturbe ekspertidelt tehnilist teavet riiklikku päritolu rünnete meetodite ja infrastruktuuri kohta – ja kui selline avastatakse, antakse sellest kasutajale märku. “Sellise teate saanud inimesel soovitame ühendust võtta oma asutuse teabeturbe asjatundjaga ning arutada läbi, kas kasutusel on piisavad kaitsemeetmed. Loomulikult on kaitsepolitsei samuti teavituse eest tänulik.”

Vassiljevi juhtum: püüd pääseda siseministeeriumi andmeteni

Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu rõhutas ka aastaraamatu esitlusel, et lihtne paroolide korduvkasutus võib tuua probleeme. “Kui aastaid eri kontodes sama parooli kasutada, siis juhtub eksimusi ja ründaja võib siseneda sellega inimese tööalasele kontole,” ütles Sinisalu.

Sinisalu mainis aastaraamatu esitlusel ka vastuluuretööst. Eelmisel aastal peeti kinni ja tänavu märtsis mõisteti kohtus süüdi Aleksei Vassiljev, kes valmistas FSB agendina ette arvutikuritegu.

Kuigi Venemaa teeb süstemaatiliselt tööd lähivälismaa riikide venekeelsete noortega ka Eestis, ei olnud 20-aastase Vassiljevi näide sellest tööst noortega manipuleerimisest. “Ta värvati FSB agendiks ja ta asus teadlikult nende heaks tööd tegema. See on erinev asi,” ütles Sinisalu.

Kapo juht selgitas, et arvutikuritegu, mida Vassiljev ette valmistas, oli suunatud Eesti riigi digitaalsete andmete vastu. “Tema huvi oli saada Vassiljevi abil sisemininisteeriumi arvutivõrku. Mida kõike see sisaldab, seda on ju palju,” ütles Sinisalu. Selle kaudu oleks Vassiljev saanud ligipääsu politseiandmetele, kokdakondsusandmetele ja paljule muule.