Kõige suuremad riskid küberjulgeolekus on Eestis seotud inimestega, hindab kaitsepolitsei eile avaldatud värskes aastaraamatus. Eelkõige on need riskid seotud infosüsteeme ja tehnikathaldavate isikute käitumisega.
Möödunud aasta ülevaates võtab kapo kokku, et2015. näotustatiEesti internetilehekülgi, kus kuvati Daeshi sümboolikat ja sõnumit. Kuigi ametihinnangul oli tegemist osaga üleilmses küberruumis toimunud reklaamikampaaniast, võib seda siiski pidada sõnumiks Eesti ühiskonnale.
Kaitsepolitseihinnangul on meie regioonis potentsiaalsed ohud kübersabotaaž ja mõjutustegevus küberrünnete kaudu ning suureks ohuks on ka näotustamis- ja teenusetõkestusründed. Ameti hinnangul onmitmelvälisriigil küberoperatsioonideks võimekas taristu, millega korraldatakse erinevaid varjatuid küberoperatsioone. Raamatus viidati sellele, et nende operatsioonide läbiviimiseks on olemas raha, tehnilised vahendid ning kõrge kvalifikatsiooniga inimesed. Kogu tegevust juhitakse nõnda, et nende taga olevaid ametkondi varjatakse.
Aastaraamatus toodi eraldi välja ka lunavara, mis on viimastel kuudel üha rohkem kõlapinda pälvinud. Peale selle, et lunavara levik on mõjutanud eraisikud ning ettevõtteid on ameti väitel selle käigus saanud kannata ka Eesti riigiasutused.
Kuidas end kaitsta: turvauuendused ja võrkude seire
Kapo sõnul saavad Eesti ettevõtted ja organisatsioonid rünnete tõrjumise vastu palju ise ära teha. Ameti hinnangul tuleb lisaks turvauuendustele keskenduda ka arvutivõrkude ning infosüsteemides toimuvale seirele ja järelevalvele, mille teadvustamine võib asutuses või ettevõttes küberprobleeme ära hoida.
